Vanemad inimesed ilmselt ei saagi seda euroga maksmise tunnetust kunagi kätte, vaid arvutavad kõik kroonidesse ümber. Seda tõestavad ka Saksamaal elavad vanurid, kes siiamaani arvestavad markadega ja oma säästudki on neil eurodeks vahetamata. Enamasti arvati ja arvatakse siiamaani, et hinnad lähevad euro tulekuga kallimaks. Õnneks on praktika juba ka vastupidist tõestanud. Tänu euro tulekule on hindu allapoole ümardanud näiteks EMT ja internetioksjonite portaal Osta.ee. On isegi loodud ausa hinnastamise lepe. Selle leppega on ka tegelikult omad kiiksud. Leppega ühinenud firmad on lubanud, et euro kasutuselevõtuga hinnad ei tõuse. Rikkumata leppe reegleid, on osad firmad lihtsalt hindu tõstnud enne eurole üleminekut. Hindade tõusu vastu aitab kaasa ka see, et kes hindasid tarbija kahjuks ümardavad, saavad trahvitud. Euroga seoses muretsetakse veel võltsraha leviku kasvu ja seda peamiselt kahel põhjusel. Esiteks
kasutatakse ära või röövitakse. Enamasti kaotab ohver raha või teenitakse seda tema teadmata, kasutades ohvri arvutit, e-poste ja muud. Viimastel aastatel on interneti pettuste arv mitmekordistunud ning sellised pettused levivad nüüd juba kõikjal internetis ja isegi suurte asutuste veebilehed ei pruugi enam ohutud olla. 3 Enimlevinud internetipettused Internetioksjonid Läbi internetioksjonite pakutakse kaupu reeglina müüa ettemaksu nõudega. Paraku toimub kõige rohkem internetipettuseid just oksjonite vahendusel, sest ,,müüjad" koos rahaga kaovad jäljetult, jättes tellitud kauba ostjale saatmata. Seega tuleks enne ostmist võimalikult palju uurida isiku kohta, kellega te tehingu sõlmite ning suurte summade puhul kasutada ainult deposiitmakseid (raha kantakse müüja e-kontole alles peale kauba ostjani jõudmist). Täpsemat teavet deposiitmaksete
raha kättesaamist võib eraisikust müüja koos rahaga jäljetult kaduda ning tellija ei saagi kaupa. Niisuguse petuvõimaluse annab asjaolu, et internetioksjonitel küsitakse kauba eest enamasti ettemaksu. Kuidas seda vältida: · Püüa enne ostmist müüja kohta võimalikult palju teada saada! · Kallima kauba puhul kasuta deposiitmakset (raha kantakse müüja e-kontole alles siis, kui ostja on selle kätte saanud). Täpsemat teavet deposiitmaksete kohta uuri internetioksjonite lehekülgedelt. 3.2 Sendioksjon Eesti internetimaastikul on oma haarmed laiali ajanud nn sendioksjonid, mis püramiidskeemina kindlustavad omanikule tulu, ühele pakkujale soodsa hinnaga ostu, ent jätavad enamiku osalejaist rahast ilma. Tegu on nn oksjonitega, kus pakkumine algab 0 kroonist ja suureneb tavaliselt iga pakkumisega 9 sendi võrra. Pakkumisi saab teha SMSiga (15 krooni) või internetis ostetud krediidiga (ca 7,50 krooni)
annaabi.ee 
