teed meist keegi kasutab, et see maailm enda jaoks mõistetavaks teha. On selleks teeks maailma üha rohkem populaarsust koguv internet, raamatud, teatmeteosed, kool, kodu, raha, karjäär või positsioon ühiskonnas? Interneti kasutajad leiavad, et piisab vaid ühest klikist ja kogu maailm ongi meie jaoks avatud. Mingis mõttes on neil õigus, kõik maailmas toimuv ongi meist vaid ühe hiirekliki kaugusel. Jõuavad ju uudised kogu maailmast üsna kiiresti tee internetiavarustesse. Interneti vahendusel saame suhelda ka kaugel elavate sõprade, sugulaste ja tuttavatega. Arenev internet on andnud meile kirjade saatmisele lisaks võimaluse suhelda veebikaamerate ja veebitelefonide abil. Suhtlemine ja informatsiooni hankimine on muutunud ääretult lihtsaks, piisab vaid internetiühendusest. Rääkimata vaegkuuljatele loodud heliraamatust, mis annab pimedatele inimestele võimaluse koguda teadmisi, mis muul kombel oleks raskendatud
tehnika lubab meil pildistada kilomeetrite kauguselt, pilte on võimalik ilusamaks töödelda ja igatpidi täiustada. See aitab ka amatöörfotograafidel teha oma fotodest suurepärased jäädvustused. Tehnoloogia areng on aidanud kaasa fotograafiale ka negatiivses mõttes. Kuna tehnika areng võimaldab fotosid töödelda ja muuta, siis sellega seoses on ka tekkinud kuritegelikke juhtumeid. Palju tuleb ette seda, et inimesest tehakse foto, see töödeldakse pilapildiks ja riputatakse siis internetiavarustesse üles ilma teise osapoole nõusolekuta. Ajakirjas Kroonika näeb tihti, kuidas kuulsuseid on igal tänavanurgal pildistatud ning kuidas need fotod siis artiklitena avaldatakse. Sellega seoses meenub kohe 2014. aasta meediaskandaal, kus pildistati Evelin Ilvest suudlemas tundmatut meest ning loomulikult võis need fotod leida ajakirja Kroonika külgedelt. Selline salaja pildistamine ning hiljem ka ajakirjas avaldamine peaks olema lubatud vaid siis, kui pildistatav on selleks oma nõusoleku
suurendas ka Eestis hiljuti kasutusele võetud rahaühik Euro. Teiseks tähtsaks muutuseks, mille on kaasa toonud globaliseerumine, on infotehnoloogia kiire areng, mis on märgatavalt lihtsamaks ja intensiivsemaks muutnud suhtlemise erinevate maade ja rahvaste vahel ülemaailmse arvutivõrgu kaudu. Arvuti kasutamine suureneb ning selle mõju ja tähtsus meie igapäevaelus suureneb. Aina rohkem firmasid ning riigiasutusi kolib ümber internetiavarustesse, sest seal on suured kokkuhoiuvõimalused ning samas info edastamine ja asjaajamine on palju lihtsam. Positiivseks küljeks on ka see, et üleilmastumisega kaasneb riikidevaheline majanduslik koostöö. See tähendab Eesti jaoks seda, et teda kaasatakse palju rohkem igale poole majanduslikele aruteludele ja tulevikuplaanidesse ning arvestatakse ka Eesti huvidega. Globaliseerumisega kaasneb ka palju erinevaid probleeme. Üheks neist on suur ületarbimine, mille toob kaasa majanduse tõus
öelda, kas leitud inimese telefon on ligiduses. Väga täpseks asukohamääramiseks ruumis võib kasutada sinihamba (bluetooth) tehnoloogiat see kõik kokkuvõttes oleks Facebooki ,,reaalne search" analoog. [12] [13] 4. Reaalse virtuaalse konto loomine Miks ka mitte? Arvatavasti pole väga kaugel aeg, kus sotsiaalvõrgustikku registreerumiseks tuleb esitada oma isikukood või lausa näiteks internetipanga kaudu ennast identifitseerima. Nii tooksid inimesed julgemalt oma reaalse elu internetiavarustesse kaasa ning suhtlusportaalid muutuksid tunduvalt usaldusväärsemaks. Aga privaatsus? Jah, sellises keskkonnas väljaöeldu muutuks sel juhul ilmselt ümberlükkamatuks ning tulevased presidendid ja peaministrid peaksid juba varases nooruses end diplomaatiliselt väljendama õppima. 6 Kokkuvõte Me ei saa eirata fakti, et virtuaalelu on meie igapäevaste tegemiste täiendiks saanud. Uus
Kõivupuu järgi) tänapäeva surmakultuuris? Missuguse ühiskondlike ja kultuuriliste muutustega on need seotud? Surma kommertsialiseerumine. See ümbitseb meid igal pool, teles, lehes, internetis. Sellest on saanud norm. See on seotud viimase aja 'internetistumisega', kus arvuti taga istumine ja televiisori vaatamine on igapäevane tegevus. Samuti on meedia palju kergemini kättesaadav kui kunagi. Selle alla käib ka matusetööstus vs matuseäri. Mälestamise 'kolimine' internetiavarustesse. See on samuti internetiajastu fenomen. Nii tehakse, et ei peaks matustele kohale minema, pluss internetipõhist mälestamist näevad paljud inimesed, ka need, kes muidu matustele polnud kutsutud. Matustel mitte käimine/seal mitte pildistamine. Kunagi oli see väga suur komme, matuste piltidest tehti isegi albumeid jne. Tänapäeval on see tegevus taunitav, lahkunut soovitakse mäletada elusana, mitte surnuna.. 47
annaabi.ee 
