• tabu • moenähtused Laenude liigid Võõrsõnad Võõrsõna on keeles muganemata v.osaliselt muganenud sõna. Struktuurivõõrus: • g, b, d sõna alguses • võõrsõnatähed (f, š, z, ž) • pearõhk järgsilbil • pikad vokaalid järgsilbis • järgsilbi o (Tsitaatsõnad) Laensõnad • võõrastest keeltest laenatud sõnad, mis on keeles kodunenud • otselaenud • kaudlaenud = rahvusvahelised sõnad = internatsionalismid Tõlkelaenud • laenatud moodustusstruktuurid • tähenduslaenud: omasõna saab võõra eeskuju kohaselt juurde uue tähenduse Sõnavara regionaalne jagunemine • regionaalsed variandid – murded ja kohalikud kõnekeelekujud • foneetiliste ja morfosüntaktiliste tunnuste kõrval on olemas ka paikkondlikult markeeritud sõnavara • Eestis eL, eP, läänesaared, suuremad linnad (?) Sõnavara sotsiaalne markeering • earühmade sõnavara • habituaalne sõnavara
grammatiline struktuur, mida võib leksikaalselt täita mõlema keele elementidega. transferents (Clyne) kontiinummudel (Lauttamus) 51. KAKSKEELSE KÕNE ISELOOMULIKKE JOONI koodivahetus ja vaheldumine 15 Mitmekeelses ühiskonnas pole keelevalik juhuslik. Mitmekeelsetes rühmades või keelekogukondades valitseb suhtlussituatsioonide ja keelevalikute vahel stabiilne suhe. Keele valik ja tegevus on teineteisega seotud. teiste kontaktkeelte mõjud, nt toorlaenud, internatsionalismid, tsitaatsõnad, aktsent teoreetilised mudelid lingvistiline analüüs
ladina keelest lisaks sõnatüvedele angelus>engel>ingel laenama ka episcopus>Bischof>piiskop ees- ja järelliiteid. Produktiivsemad: claustrum>kloister>klooster multi-, intra poena>Pein>piin jne. (intraorbital, intracellular), retro-, NB! marita (abielunaine)> leedu sub-, supra-; marti>mõrsja. Produktiivsemad järelliited: -icus> -ic: · III laenukiht: internatsionalismid anaemic, (19.-20. sajand) 17 2. Nimisõnaartikkel ladina keeles 3.3.3.Ladina keel ja eesti keel puudub: sõna müür pirn isa vaktsiin sugu selgub tunnustest ja lõppudest, interdistsiplinaarne sool määrav/umbmäärane aspekt ema ingel kool roos sõnajärjest.
Sihtrühm võtab positiivsust skepsisega. Ärinimede liigid: ETTEVÕTETE NIMED. Äri- ja firmanimed on enamast, nimede sisu jääb ühesuguseks kõigis keeltes. Võivad koosneda üksnes rahvusvahelistest sõnadest või poolkeelsetest tehissõnadest, viidata omaniku isikunimele, mistõttu on ka keelest sõltumatult universaalne nimi, nii et tõlkida ei saa. Paljude nimede keelsus on määratlemata (nt Angulex). - Rahvusvahelised nimed ehk internatsionalismid; - Tehisnimed ehk erikeelsetest sõnadest kokku - Segakeelsed nimed; pandud, kreeka keelt jäljendavad nimed; - Universaalsed nimed; - Isikunimed; - Omakeelsed nimed. Firmade tähendus ja funktsioonid: otsene suhe tähenduse ja funktsiooni vahel;