......................................3 KOKKUVÕTE..................................................................4 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................5 Sissejuhatus Terminil ,,globaliseerumine" on palju tähendusi ja nagu üks autor on kommenteerinud, ,,mida rohme me üha kuhjuvast materjalist globaliseerumise kohta loeme, seda segasem tundub meile selle tähendus" (Amin 1997: 123). Üldiselt võib öelda, et globaliseerumine sisaldab endas internatsionaliseerumist, üldistumist ja transnatsionaliseerumist. Rahvusvahelisus ehk internatsionaliseerumise all mõistetakse tavaliselt riikide või nende esindajate tihenenud kultuurilisi, majanduslikke ja poliitlisi kontakte. Üldistus viitab sellele, mis hõlmab kogu maailma, kus esialgsed individuaalsed, erilised ja lokaalsed asjad muutuvad üldisteks ja ühisteks ning levivad erinevates maades. Lisaks
1) majanduslik üleilmastumine tekivad riigiülesed ehk rahvusvahelised korporatsioonid ehk nn multinatsionaalsed ettevõtted; 2) kultuuriline üleilmastumine kujunevad ühtsed kultuurisümbolid, ühtlustuvad kultuuritarbimine ja väärtused; 3) poliitiline üleilmastumine tugevnevad rahvusvahelised organisatsioonid, mis kujundavad üleilmset valitsemist, vähendades samal ajal rahvusriikide rolli. Üleilmastumisest eristatakse rahvusvahelistumist (internatsionaliseerumist), mille all mõistetakse lihtsalt riikide ja rahvaste tihedamat suhtlust (kaubavahetus, hariduse omandamise võimalused välisriigis, väliskapitali kohaolek jms.).
Linn jaotub sektoriteks, mis ulatuvad kiirtena välja tsentraalsest ärirajoonist. · Linnade ökoloogia: mitmetuumaline mudel... ..eeldab, et linnal on mitu tuuma ehk keskust, millest igaüks on mõeldud erinevaks tegevuseks. Sarnane maakasutus satub ühte kobarasse. Nt ühe tuuma ümber on koondunud pangandus, teisele tootmine, kolmandale kultuur jne. 92. Mida nimetatakse globaliseerumiseks? ...tähendab kõikide sotsiaalsete protsesside internatsionaliseerumist, sotsiaalsete ja kultuuriliste, majanduslik ja poliitiliste sidemete ühtsust. Tekib uus supersüsteem, mis on seotud ühtse staatuse ja vastutusega ning mis ei sõltu eri piirkondade majanduslikust ja poliitilisest arengust. · Globaliseerumisprotsess tähistab maailma muutumist järjest rohkem seotuks ja vastastikku sõltuvaks. · Globaliseerumine muudab maailma homogeensemaks · Globaliseerumine on pidurdamatu ja pöördumatu protsess
Globaliseerumist käsitletakse kolmes mõõtmes: 1) majanduslik üleilmastumine tekivad riigiülesed ehk rahvusvahelised korporatsioonid ehk nn multinatsionaalsed ettevõtted; 2) kultuuriline üleilmastumine kujunevad ühtsed kultuurisümbolid, ühtlustuvad kultuuritarbimine ja väärtused. 3) poliitiline üleilmastumine tugevnevad rahvusvahelised organisatsioonid, mis kujundavad üleilmset valitsemist, vähendades samas rahvusriikide rolli. Globaliseerumisest eristatakse internatsionaliseerumist ehk rahvusvahelistumist, mille all mõistetakse lihtsalt tihedamat läbikäimist riikide ja rahvaste vahel (kaubavahetus,hariduse omandamise võimalused välisriigis,väliskapitali kohalolek jms). 6. RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE NB! vt power-point esitlusi Rahvusvahelises suhtluses osalemise eelduseks on, et teised riigid tunnustavad riigis kehtivat riigivõimu. Seda võib teha de facto või de jure vormis. Diplomaatilise tunnustamise järel ei pea teineteise pealinnades tingimata esindusi avama
Globaliseerumist käsitletakse kolmes mõõtmes: majanduslik üleilmastumine tekivad riigiülesed ehk rahvusvahelised korporatsioonid ehk nn multinatsionaalsed ettevõtted; kultuuriline üleilmastumine kujunevad ühtsed kultuurisümbolid, ühtlustuvad kultuuritarbimine ja väärtused; poliitiline üleilmastumine tugevnevad rahvusvahelised organisatsioonid, mis kujundavad üleilmset valitsemist, vähendades samas rahvusriikide rolli. Globaliseerumisest eristatakse internatsionaliseerumist ehk rahvusvahelistumist, mille all mõistetakse lihtsalt tihedamat läbikäimist riikide ja rahvaste vahel (kaubavahetus,hariduse omandamise võimalused välisriigis,väliskapitali kohalolek jms). 6. RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE Diplomaatilise suhtluse vormid, rahvusvaheline õigus ja rahvusvahelised lepingud.Rahvus- vahelised konfliktid ja nende lahendamise viisid. Välisministeeriumi ülesanded. Tähtsamad maailma- ja regionaalorganisatsioonid: ÜRO, Euroopa Nõukogu, Euroopa Liit, NATO
annaabi.ee 
