ELi tegevusvaldkonnad ja näited * RVS iseloomustus tänapäeval *Internatsionaliseerimine ehk rahvusvahelistumine: riikide ja rahvast tihe läbikäimine * Majanduses- aktiivne kaubavahetus(tooraine hangitakse ühest riigist ja seda turustatakse teises riigis) * Väliskapitali kohaloelks ja väliskaubanduse tasakaal riigilõikes * Hariduse omandamine välisriikides(võimalus õppida teiste riikide ülikoolides ja kutsuda enda kooli külalislektoreid) Vahendid: *Diplomaatilised suhted *Majanduslik koostöö *Välisabi (eriliik-humanitaarabi) *lepingud
(Puuvillakombinaat). Linnade taastamise ja industrialiseerimisega kaasnes laialdane ehitustegevus, mis omakorda paisutas ehitusmaterjalide tootmist ja nõudis täiendavaid täiendavaid töökäsi. 7. Millised demograafilised ja sotsiaalsed probleemid kaasnesid käsumajandusega? Kuivõrd on need probleemid veel ka tänapäeval aktuaalsed? Massiline võõrtööliste sissevool. Ainuüksi 1945-1950 kasvas elanikkond Eesti NSV-s muulaste arvel 170000 inimese võrra. Eesti elanikkonna internatsionaliseerimine pidi lisaks kõigele tagama annekteeritud territooriumi elanike kindlama sulamise NSV Liidu rahvaste sõbralikku perre. Kasvasid ka linnad ja enamik muulasi asus sinna elama. Talupojad tulid maalt linnadesse. 1945. elas linnades kolmandik, 1953. üle poole. Tõstatas ka keeleprobleemi. Ainult eesti keelega ei saanud enam hakkama. 8. Võrrelge põllumajanduse arengut 1950. 1960. 1970 aastatel. Millisel kümnendil oli see teie arvates kõige edukam? 9
Rahvastiku kiire juurdekasv sööb ära majandusliku juurdekasvu; loodusvarade otsalõppemine; prügi. Linnastumine. Vaesus, nälg. Terrorism. Globaliseerumine e üleilmastumine Maailma kultuuriline ühtlustumine. Koos sellega suureneb ka ühiskondade vastastikune sõltuvus ja haavatus. Globaliseerumise kolm mõõdet Majanduslik riigiülesed korporatsioonid Kultuuriline massikultuur, popiidolid kõikjal samad Poliitiline rahvusvahelised organisatsioonid, mis toimivad riigiüleselt Internatsionaliseerimine ehk rahvusvahelistumine tähistab riikide ja rahvaste omavahelise suhtlemise kasvu: kaubavahetus, väliskapital, õppimine teistes riikides jmt. Infotehnoloogia mõju maailma arengule: (IKT info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) IKT kättesaadavuse ja arengutasemega seostatakse nii progressi kui ka regressi. Maailma ohustab digitaalne lõhe. Üldtunnustatud rahvusvahelise suhtlemise normid Nõuavad, et tuleks .. hoiduda jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest .
1959. a rahvaloenduse andmetel moodustas 56,4% liiduvabariigi elanikkonnast linnaelanikud. Käsumajanduse tagajärjed. EI arvestanud kohaliku tooraine, tööjõuressursi, ajalooliselt väljakujunenud tootmistavade ning vajadustega. ENSV allutati kõigil tasanditel plaanimajandusele. Tagajärjed: Massiline võõrtööjõu sissevool – võimude eesmärgiks oma positsiooni tugevdada ning rahvuslik- deomgraafilist struktuuri muuta. Lisaks pidid Eesti elanikkonna internatsionaliseerimine kaasa tooma nende kindlama sulamise NSVL-i rahvaste sõbralikku perre. Linnade kasv Majanduslik ummik 1980. aastatel. Majanduse ekstensiivne ja loodusvarasid raiskav areng tõi kaasa Eestimaa ökoloogilise olukorra tuntava halvenemise. Üheks peamiseks reostajaks koloniaalmajanduse kõrval oli Nõukogude armee koos sõjaväebaasidega. 1980ndate aastate lõpus kaevandati Kirde-Eestis umbes 23-24 mlj tonni põlevkivi aastas – 90% sellest läks energia tootmisele
küüditamist varasemalt (1939. aasta) 92%lt paljudes kohtades ei saadud enam igapäeva 76%ni. 1959. aasta rahvaloenduse andmeil elus eesti keelega hakkama. moodustasid muulased juba 1/4 elanikkonna üldarvust. Aastatel 194655 ületas Eestisse saabunute arv siit lahkunute arvu 205 000 võrra. Eesti elanikkonna internatsionaliseerimine pidi lisaks kõigele tagama annekteeritud territooriumi elanike kindlama sulamise NSV Liidu rahvaste sõbralikku perre. Eestiga analoogiline oli olukord Lätis. Leedus, kus industriali
annaabi.ee 
