11 mitteproletaarse, marksismi-eelse sotsialismi vorme, võideldes kõikide nende sektide ja koolkonnakeste teooriate vastu, lõi Marx mitmesuguste maade töölisklassi proletaarse võitluse ühtse taktika. Pärast seda, kui oli langenud Pariisi Kommuun (1871), mida Marx hindas nii sügavalt, tabavalt ja revolutsiooniliselt (,,Kodusõda Prantsusmaal" 1871), ja pärast seda, kui bakuuninlased olid tekitanud lõhe Internatsionaalis, muutu Internatsionaali olemasolu Euroopas võimatuks. Pärast Internatsionaali kongressi Haagist (1872) korraldas Marx Internatsionaali Peanõukogu üleviimise New Yorki. I Internatsionaal lõpetas oma ajaloolise osa, andes teed kõigis maailma maades toimuva töölisliikumise mõõtmatult võimsama kasvamise ajastule, nimelt selle laiuti kasvamise ajastule, üksikute rahvusriikide baasil massiliste sotsialistlike töölisparteide loomise ajastule. (Lenin 1964: 7)
Mingil hetkel saab Etienne mõõt täis ning ta purustab Chaval'i kolba suure kivilahmakaga. Koos Catherinega taluvad nad nälgimist pea kakskümmend päeva, viimasel päeval nad armatsevad ning peatselt sureb Catherine. Etienne on küll vaimselt alla andnud, ent lõpuks jõuavad päästjad kõrvalkaevanduse poolt kaevatava käiguga temani. Ta taastub ning lahkub linnast pettununa. Ta on nõus sõbra kutsega minna Pariisi ning hakkab internatsionaalis kaevurite heaks tööle. Charles Dickens 1812-1870 Sündis Porthsmouthi töölisagulis. Mõne aasta pärast kolisid nad Londonisse, kus isa sattus võlgadesse ja sattus vanglasse, ema läks isaga kaasa! Tal oli peres 10 last. Haridust ta ei saanud vaid haris end ise raamatuid lugedes. Ta tee kirjanikuks oli raske kuid 33aastaga kirjutas ta 13 romaani + artiklid, loengud
ta ilmekalt tähelepanu. ,,Kapital" sai väga populaarseks teoseks Saksamaal ka tööliste hulgas, siis see ärgitas neid ka oma õiguste eest seisma. Marx ise poliitikast osa ei võtnud, jäi teoreetikuks. Oli väga aktiivne kolumnist. Inglismala oli tema tegevus väga pikka aega tundmatu, äratas tähelepanu alles Prantsuse Kommuuni ajal. Ühiskondlikus liikumises osales Marx kõige enam ja osales I Internatsionaalis(Rahvsvaheline tööliste ühing). Seda ühingut aitas ta Inglismala asutada. Selle eesmärgiks oli ühendada kõikide maade sotsialistlikke liikumisi ja gruppe. I Internatsionaal asutati 1864a võttis osa 13 Euroopa riiki ja USA, peakontor alguses Londonis. Eesmärk oli ennekõike pidada iga aastaseid ongresse, mis leiaksid aset erinvates maades, kus pidavat arutama tulevikku. Tegelikult muutusid kongressid lihtsalt ettekannete pidamise kohaks ja 1870ndate alguses ammendas see end
annaabi.ee 
