6. Kitsikus, Maheu naine otsib võimalust süüa osta, käib nii 25. Étienne lahkub kaevandusest ja läheb Pariisi, et seal enda poepidaja Maigrat' juures kui ka Piolaine'i mõisas. sotsialistlikke ideid koos Pluchort'iga arendada. Hüvastijätt 7. Étienne räägib külaelanikega streigist, saab Suvarinilt Maheu naisega. (toakaaslane) sotsialistlikku kirjandust ning õhutab rahvast Paralleelid Internatsionaaliga liituma ja abistamiskassat looma. · Sotisalistlike utoopiate loomine ja kommunism ajaloos (mitte 8. Chaval + Catherine küll tänapäeval nii väga). 9. Étienne saavutab kaevurite hulgas suure populaarsuse, · Poliitikute populism ja möödarääkimine, madalama klassi korraldatakse koosolek, kuhu on kohale kutsutud Pluchart, mitteaustamine. otsustatakse streikida.
20saj alguses kujuneb välja erinevus kommunismi ja sotsiaaldemokraatia vahel. I Künniküsimus: Kuidas suhtuda kommunismi ja Nõukogude Venemaa juhitud III internatsionaali (kominterni), mis nõudis töölisparteilt tingimatut alistumist. Venemaa tingimused, mh: monoliitne partei, kus keskkomitee surub peale Moskva otsused. Ametiühingute allutamine parteile. Prantsusmaal oli esialgu kommunistide poolehoid võimas: hääletushetkel (1920) 68% sots. delegaatidest pooldas ühinemist internatsionaaliga. 130 000 liiget astub kom. Internatsionaali Prantsuse sektsiooni (sots. parteis oli lõhenemishetkel 180 000 liiget). Kom. Partei algus Prantsusmaal. Nende eesmärgiks on revolutsioon Prantsusmaal. On tollal suuruselt II kom. Partei maailmas (Nõukogude Venemaa järel). Kommunistid rajavad omad ametiühingud. Sotsialistid ei taha alluda Moskvale ja ei poolda revolutsiooni (nende hulgas on Marxi lapselaps Longuet ja tuntud sots. poliitik Leon Blum. Pikemas perspektiivis
Nõudsid, et Prantsusmaa peab minema edasi nende reformidega, kuhu Robespierre oli jäänud 1794.a. 2) autoritaarsed sotsialistid ehk blankistid nende ideoloogilise juhi Blanqui järgi. Osati sotsialismi pool. Neid iseloomustas diktatuuriihalus, asjade klaarimine jõuga. Nende kätte läks ka julgeolekukomitee juhtimine. Vähemuses Pariisi kommuunis olid: 1) sotsialismi poole kalduvad anarhistid ehk proudhonistid(?), kes olid eelkõige Proudhoni toetajad. Olid ühenduses Marxi ja esimese internatsionaaliga 2) vabariiklased, keda juhtis Gambetta. Pariisi kommuun üritas ennekõike tegeleda Pariisi majandusega: lühendati tööpäeva,et tekiks rohkem töökohti; reguleeriti töökohti; üritati võidelda kaupade defitisiidi vastu. Natsionaliseerimist läbi ei viidud. Uuesti kehtestati revolutsiooniline kalender, mis pidi hakkama 1792.aastast. Pariisi kommuuni lipuks sai punane lipp, mis tõusis hiljem kommunismi sümboliks. Moodustati Rahvapääste Komitee( nagu Pr.rev aeg oli olnud).