märgitakse, et erikoolide süsteemi tulemuslikkus on madal ja erikoolidel on selged totaalsele institutsioonile omased tunnusjooned, nagu range kontroll ja välise jõu kasutamine (lk 16). 4 Totaalsed tingimused ja ebaselge kontseptsioon erikoolide funktsioneerimise kohta soodustavad aga sealse subkultuuri eksisteerimist ning subkultuuri väärtuste ja normide internaliseerimist erikooli õpilaste poolt. Totaalse institutsiooni subkultuuri sisesed suhted tuginevad vägivallale. Õiguskantsleri kontrollkäikude kriitika (2008, 2006) erikoolide pihta osutas peamiselt sellele, et rikutakse laste põhiõigusi, koolikeskkond on nii töötajale kui ka õpilasele ebaturvaline. Riigikontroll viitas juba 2004. aastal erikoolide vähesele tulemuslikkusele ja vajadusele muuta erikoolide süsteemi ülesehitust. Tänaseks on üks kolmest kasvatuse eritingimusi vajavate
hüperfrontaalsus, rohkem "aeglast und", vähem REM-und Endogeensed kannabinoidid: anandamiid vs 2-AG · Eelmolekul: N-a-PEA vs diatsüülglütserool & 1-lüso-fosfatidüülkoliin · Sünteesivad ensüümid: fosfolipaas D vs fosfolipaas C & diatsüülglütserooli lipaas · Lagundav ensüüm: mõlemal juhul rasvhapete amiidhüdrolaas! Anandamiidi inaktiveerimine: neuronite & gliia rakumembraanides on suure afiinsusega transportsüsteem, pärast internaliseerimist hüdrolüüsub rasvhapete amiidhüdrolaasi mõjul. Füsioloogilised süsteemid, mida mõjustavad endogeensed kannabinoidid · Söögiisu & toitumine · Vererõhk · Peaaju verevarustus · Seedesüsteem · Iiveldus & oksendamine· Immuunsüsteem · Põletik · Mälu · Meeleolu · Liikumine · Närvikoe kaitse kahjustuste eest
teooriaid. Pedagoogikateadlaste arvates võib seda probleemi käsitleda kahest lähtekohast. Esimest väljendatakse järgmise ahela näol: Teadmised - veendumused käitumine - harjumused Muidugi võib ka siin esineda lahknevusi rõhuasetuses - missugust ahela lüli pidada kõige olulisemaks? Ometi on kõigi erinevuste juures ühendavaks jooneks teadmiste ja teadvustatuse ning emotsionaalse läbielamise ja käitumusliku komponendi rõhutamine. Teise lähtekoha esindajad vaatlevad internaliseerimist kui aktiivses tegutsemises uute vajaduste ja motiivide tekkimist: Motiiv - eesmärgipärane tegutsemine - uued motiivid Kumb lähtekoht on õige? Vaatamata arvukatele uurimustele pole osatud anda selget vastust küsimusele: mida omaks võetakse (internaliseeritakse) ja kuidas see protsess toimub? Kasutatakse erinevaid mõisteid, ent ühest tõlgendust neil sageli pole, mistõttu iga uurija võib anda ühele või teisele mõistele oma sisu. Nii tulebki välja, et on põhjalikke uuringuid
annaabi.ee 
