väljendavad/jäljendavad iseseisvat kaalutlemist (a' la sõltumatu inimene) -väljendavad konservatiivsemaid hoiakuid · Kelman (1953) sotsiaalse mugandumise kolm protsessi: Nõustumine enamuse seisukoha järgimine isiklike uskumuste muutmiseta Internaliseerimine nõustumine, et enamuse vaated on enamkehtivad Identifitseerumine e. samastumine hoiakute muutmine selle nimel, et kellegagi (lugupidamise objektiga) sarnaneda. · Ebamäärasus sunnib enam internaliseerima (Sherif) Deindividuatsioon grupis -politseinike tegevus 1991.a. LA -enesetapule õhutamine Oklahoma ülikoolis 1967 -auto rüüstamine NY Bronxis ja Stanfordi ülikooli linnakus Palo Altos (Zimbardo, 1970) -elektrilöögi katse maskis naistega (Zimbardo 1970) -vormi kandmine sõjaväes, näomaskid -massirahutused -meditsiiniõdede riietus -"maskiballi" fenomen Kollektiivne käitumine: Kindla eesmärgiga või kindlaks sündmuseks kogunenud hulga käitumine:
Moraalne Ülimina (superego) Esindab inimese sisemaailma. Päritolu mitteteadvuses. Minale vahendiks. Teatav ideaal millele inimese käitumine peaks vastama. Ülimina kujunemine Freudi jaoks seotud Oidipusega (poeg tapab oma isa, abiellub endateadmata emaga) Poeg hakkab ihaldama ema vanuses 35a, näeb isas rivaali. Pojas allasurutud soov isa tappa, kuid ta kardab, seda hirmu nimetab Freud kastratsioonihirmuks. Isakuju, millega poeg nüüd samastub, internaliseerima. Miski (Id) Miskis asub kaks inimese peamist tungi elutung ja surmatung. Toimub esmase rahulduse nimel, kiirelt rahuldust saada. Ei oska oma rahuldamisvajadusi edasi lükata, puudub terve mõistus. Mittemoraalne, moraal ei kuulu tema sfääri üldse. Moraaliprintsiibid pole olulised. Freudi järgi on Miski olemas meis kõigis, kogu ülejäänud inimese areng on selle protsessi teatav tsiviliseerimine. Mina ja Ülimina väljakujunemine selle protsessi tähtsamad osad
organism nii rakulisi kui ka humoraalseid mehhanisme. B-lümfotsüütide BCR-retseptorid ja Ak-d ühinevad viiruspartiklil asetsevate Ag-dega, kuna aga „töödeldud” lineaarsed epitoobid, esitletuna koos MHC molekulidega, on äratuntavad T-lümfotsüütidele. B-lümfotsüütidel on viirusinfektsiooni korral kahene roll. Lisaks otsesele viirust äratundvale funktsioonile ja Ak-de produktsioonile on nas lisaks võimelised viitust internaliseerima, töötlema ja esitlema oma pinnal koos MHC II molekuliga T4- lümfotsüütidele.Samaaegselt sekreteerivad antigeense stimulatsiooni saanud T4-lümfotsüüdid B- lümfotsüüte aktiveerivaid tsütokiine. Ak-d ei ole võimelised tungima infitseeritud rakku ning on seetõttu ebefektiivsed latentsete ja otseselt rakust rakku levivate viirusinfektsioonide suhtes. Küll seostuvad nad aga ekstratsellulaarsete viiruslike antigeenidega
annaabi.ee 
