CF korral tekib dipool moment, negatiivne hüperpolügatsioon???(äkki on polümerisatsioon) kontrolli üle JOONIS 1 side on lühem khi enamel testel, avid vesinikuga on lühem, sest elektrone on vseinikul vähem. CH2CH2 ahelas puudub rotatsioon, CF2CF2 keerleb (nagu DNA) Vaata esitluse 8. slaidilt andmeid · vastava sideme lõhkumiseks vajalik energia, uuri ja tee järeldused · intermolekulaarsed jõud slaid 9 · dispersioonijõud Londoni jõud JOONIS 2 · mõju sulamistemperatuuridele fluoroalkaanid on reegline pulgad/piklikud, vt. joonist 2 · fluoroalkaanide sisseviimine vähendab keemistemperatuuri (võrreldes alkaanidega), olenemata tunduvalt suuremast massist vt. slaid 12 pööra tähelepanu sellele, et mass ei mõjuta sageli keemistemperatuuri
Keemistemperatuur on kõrgem kui lagunemistemperatuur (enne laguneb kui hakkab keema). Füüsikalised omadused on määratud ahela geomeetriaga: lineaarsed polümeerid lahustuvad org.lahustites ja kuumutamisel sulavad. Ruumilised ei lahustu ega sula. Hargneva ahelaga käituvad väga erinevalt - sõltuvalt kõrvalahelate hulgast. Mida vähem on kõrvalahelaid, seda rohkem on nad lineaarse ahelaga polümeeri omadustele sarnased. Omadusi määrab molekulide vaheliste sidemete iseloom ja tugevus. Intermolekulaarsed e siduvad jõud polümeerides jaotatakse: 1. primaarsed keemilised sidemed ( peamiselt kovalentsed) aatomite vahel, mis hoiavad molekule koos : O-O ( nõrgimad), C-C ( keskmised) ja C=O, kaksik-ja kolmiksidemed ( tugevad). 2. sekundaarsed ( nõrgad) sidemed molekulide vahel, mis mõjutavad polümeeri kui materjali kohesioonitugevust, lahustuvust, viskoossust, pindpinevust, segunevust, sulamistemp, jäikust jt. omadusi -
lahustites lahustavad gaasid sageli suuremal määral kui vees. b)gaasi lahustuvus temp tõustes vähenb c) Elektrolüüdi lisamisel lahustile gaaside lahustuvus selles väheneb. 2)vedelike lahustumine vedelikes: tõuseb temp tõustes, halb lah org lahustites N:benseen 3)tahkete ainete lahustuvus vedelikes: kõik ained on üksteises lauhustuvad, ainult lahustumise määr võib erineda. Mitteelektrolüütide lahused: Ideaallahus: vastastiktoime ühe- ja eriliigil. Osakeste vahel ühesugune (intermolekulaarsed jõud lahuses samad, mis puhtas aineski ei põhjusta soojuse teket ega ruumala muutust). Lõpmata lahja lahus: lahustunud aine osakesed on üksteisest nii kaugel, et nende vahel. vastasmõju puudub. Raoult'I seadus (1882-1886) komponendi aururõhk vedela lahuse kohal on võrdne vastava puhta komponendi aururõhu ja tema kontsentratsiooni korrutisega lahuses. Ebullioskoopilisel nähtusel on praktiline tähtsus: see võimaldab määrata lahustunud aine molekulmassi
Kohesioon ja adhesioon, pindpinevus, kapillarnähtused ja märgumine. ! Piirpind - dispersse faasi ja dispersioonikeskkonna vahel. Pinna iseloomulikud omadused: adsorptsioon ja elektriline kaksikkiht. • Vedelik-gaas piirpind on ekvipotentsiaalne. • Molekuli keskmine eluiga pindkihis: 10-7s. • Pinna molekulide jõuväljad jäävad gaasi faasi poolt kompenseerimata. • Pinnal olevate molekulile mõjuv resultantjõud on suunatud vedeliku sisse. Kohesioonijõud - intermolekulaarsed jõud. • ei mõjuta üksteist oluliselt • aditiivsed Adhesioon. Kudede moodustamiseks peavad rakud omavahel seonduma. Selleks on kujunenud välja mitmesugused mehhanismid, mis tagavad rakkude selektiivse adhesiooni. Raku pinnal kujuneb välja struktuur, mida nimetatakse desmosoomiks ja see seob rakud kokku. Hemidesmosoom on sarnane struktuur, mis seob epiteelrakud basaalmembraaniga. Rakk-rakk
*Piirpinnal asetsevate osakeste vabadusastmete arv väiksem kui faasi sisemuses ja molekulaarsed jõuväljad (Van der Waalsi jõud jne) gaasifaasi poolt kompenseerimata. *Pindala suhet ruumalasse iseloomustab eripind. *Tänu vedelike molekulide võimele liikuda uueneb vedelik-gaas-piirpind pidevalt. *Mida lähedamal on molekul pinnale, seda rohkem jääb jõuväli kompenseerimata. Selle tõttu suureneb pindkihi potentsiaalne energia *Mida tugevamad on lahuses olevate molekulide intermolekulaarsed jõud, seda rohkem tuleb tööd teha pinna suurendamiseks. *Olulist osa pindpinevuse suurendamisel etendavad ka vesiniksidemed. *Kui pinna suurendamisega kaasneb vabaenergia kasv, siis peab järelikult vastassuunaline protsess (pinna vähenemine) kulgema spontaanselt, kuna on seotud Gibbsi energia vähenemisega (G<0). Pinnaenergia *Molekulidel, mis asetsevad faasidevahelises piirkihis, peab olema teatud energia tagavara, mida nimetatakse pinnaenergiaks.
*Piirpinnal asetsevate osakeste vabadusastmete arv väiksem kui faasi sisemuses ja molekulaarsed jõuväljad (Van der Waalsi jõud jne) gaasifaasi poolt kompenseerimata. *Pindala suhet ruumalasse iseloomustab eripind. *Tänu vedelike molekulide võimele liikuda uueneb vedelik-gaas-piirpind pidevalt. *Mida lähedamal on molekul pinnale, seda rohkem jääb jõuväli kompenseerimata. Selle tõttu suureneb pindkihi potentsiaalne energia *Mida tugevamad on lahuses olevate molekulide intermolekulaarsed jõud, seda rohkem tuleb tööd teha pinna suurendamiseks. *Olulist osa pindpinevuse suurendamisel etendavad ka vesiniksidemed. *Kui pinna suurendamisega kaasneb vabaenergia kasv, siis peab järelikult vastassuunaline protsess (pinna vähenemine) kulgema spontaanselt, kuna on seotud Gibbsi energia vähenemisega (G<0). Pinnaenergia *Molekulidel, mis asetsevad faasidevahelises piirkihis, peab olema teatud energia tagavara, mida nimetatakse pinnaenergiaks.
annaabi.ee 
