järgi, sel juhul tekib 1-2 tunni jooksul kuni 0,03 mm paksune rikastatud kiht. Nitreerimisel tekivad nitriidid. Need on lämmastiku ja metallide või väiksema elektronegatiivsusega mittemetallide ühendid. Neid käsitatakse ammoniaagi derivaatidena. Keemilise sideme laadi järgi eristatakse ioonilisi, kovalentseid ja intermetallilisi nitriide. Nitriidid on põhimõtteliselt kristalsed ained, mõnu hüdrolüüsib õhus (eraldub ammoniaak). Intermetallilised nitriidid on väga kõvad, keemiliselt inertsed ja kuumuskindlad materjalid.
ja kõvadust. Dispersioonkõvenemine ja martensiidi moodustumine terastes on täiesti erinevad protsessid, kuigi termotöötlus on mõlemal juhul sarnane. Alumiiniumsulamite termotöötlus Alumiiniumisulamite tugevdamiseks rakendatakse karastamist ja vanandamist, ebapüsivate struktuuride ja kristallilise ehituse deformatsioonidefektide kõrvaldamiseks ka lõõmutamist. Karastamine seisneb kuumutamises temperatuurini, mil sulami intermetallilised(keemiline ühend) faasid lahustuvad alumiiniumis kas täielikult või osaliselt, sellel temperatuuril seisutamises ja seejärel kiires jahutamises üleküllastatud tardlahuse saamiseks. Al-Cu-sulamite karastustemperatuur on määratud (joonisel 1.2.) joonega ABC: - kuni 5,7% vasesisaldusega sulamite puhul üle lahustuvusjoone AB - suurema vasesisaldusega sulamite korral allpool eutektjoont BC Vanandamine on karastamisel järgnev toatemperatuuril seisutamine mõned ööpäevad
karbonaadid) lagunevad: CaCO3CaO+CO2 Karbiidid Need on metallide( ja mõningatre mittemetallide, näiteks räni) ühendid süsinikuga: 1) soolataolised karbiidid, milles aatomite vahel on iooniline side(caC2, Al4C3). Veega reageerimisel eraldub süsivesinik. CaC2+2H2OCa(OH)2+C2H2(etüün) Al4C3+12H2O4Al(OH3)3+3CH4 (metaan) 2) Kovalentsed sidemetega karbiidid(SiC, B4C) on suure kõvadusega, rasksulavad ja keemiliselt inertsed, 3) Intermetallilised karbiidid, kus süsiniku aatomid on metallide kristallstruktuuri tühimikes. Need on suure kõvades ja kõrge sulamisetemperatuuriga ained(HfC, W2C) Söe adsorptsioon Puidu söestamisel ja saadud puidusöest veeauru läbijuhtimisel tekkinud aktiivsöe omadust neelata gaase ja vedelike seletatakse tema poorse ehituse ning suure pinnaga. Aine peenestamisel tema pind suureneb. Mida väiksemad on aineosakesed, seda suurem on on nende kogupind
aastast AlZnMgCu – kõrgtugev alumiiniumi sulam (vanandatav) 1.6.2. Alumiiniumsulamite termotöötlus Alumiiniumisulamite tugevdamiseks rakendatakse karastamist ja vanandamist, ebapüsivate struktuuride ja kristallilise ehituse deformatsioonidefektide kõrvaldamiseks ka lõõmutamist. [11] 9 Karastamine seisneb kuumutamises temperatuurini, mil sulami intermetallilised(keemiline ühend) faasid lahustuvad alumiiniumis kas täielikult või osaliselt, sellel temperatuuril seisutamises ja seejärel kiires jahutamises üleküllastatud tardlahuse saamiseks. [11] Vanandamine on karastamisel järgnev toatemperatuuril seisutamine mõned ööpäevad. Vanandamise käigus toimuvad üleküllastunud a-tardlahuses muutused, mille tulemusena sulam tugevneb. [11] Loomulikul(20 °C) ja madalatemperatuursel kunstlikul(100...150 °C) vanandamisel ei täheldata
Legeerelemendid Mg, Si, Cu, Zn tõstavad tugevusomadusi Mn, Cr tõstavad korrosioonikindlust Cu vähendab korrosioonikindlust Ti parandab pinnaomadusi 9. Alumiiniumsulamite termotöötlus. Termotöödeldavuse põhjal liigitatakse Al sulamid kahte gruppi: Termotöödeldavad (karastuvad ja vanandatavad) Mittetermotöödeldavad (mittekarastatavad ja vanandatavad) Karastamine kuumutamine temperatuurini, mil sulami intermetallilised faasid lahustuvad alumiiniumis täielikult või osaliselt, sellel temperatuuril seisutamises ning sellele järgnevas kiires jahutamises üleküllastunud tardlahuse saamiseks. Vanandamine on karastamisele järgnev protsess, mis seisneb toatemperatuuril hoidmist mõned ööpäevad (loomulik vanandamine) võikõrgendatud temperatuuril hoidmine kuni 1 ööpäev (kunstlik vanandamine). Lõõmutamine . Rakendatakse homogeniseerivat või rekristalliseerivat lõõmutust. Valandite
põleb sinise leegiga, CO2 (süsihappegaas)- värvitu, mittepõlev, hapuka maitse ja lõhnaga gaas, ei ole mürgine kuid ei toeta ka hingamist ega põlemist. Tekib süsinikuühendite oksüdatsiooniprotsessides C3O2 (trisüsinikoksiid)- lämmatava lõhnaga värvitu gaas. Vesinikühendid- rikas C ühendite klass 1)alkaanid 2)alkeenid 3)alküünid 4)tsüklilised 5)mitme kaksiksidemega. Väävliühendid: 1)Karbiidid (ioomilised e soolataolised, kovalentsed, intermetallilised) 2)Halodeenühndid (tsüaniidid – vesiniktsüaniidhape HCN - värvitud mõrumandlilõhnaga väga mürgine põlev vedalik; tsüanaadid – tsüaanhape HOCN – vabas olekus on isovormi kujul, suht tugev hape; tiotsünaadid – vesiniktiotsüaanhape HSCN – kasut keemialaborites. Räni(Si)- Looduslik koosneb 3isotoobist. Maakoores leviku poolest 2.kohal, ehedalt looduses ei leidu. SiO2- palju eri teisendeid (liiv, kvarts), alumosilikaadid – keerukad ühendid (savid, vilgud)
CaCO3=CaO+CO2 6. Karbiidid on metallide (ja mõningate mittemetallide, näiteks räni) ühendid süsinikuga. Karbiidid jaotatakse 3 rühma: a) soolataolised karbiidid, milles aatomite vahel on iooniline side (CaC2, Al4C3). Veega reageerides eraldub süsivesinik: CaC2+2H2O=Ca(OH)2+C2H2 (etüün) Al4C3+12H2O=4Al(OH)3+3CH4 (metaan) b) kovalentse sidemega karbiidid (SiC, B4C) on suure kõvadusega, rasksulavad ja keemiliselt inertsed. c) intermetallilised karbiidid, kus süsiniku aatomid on metallide kristallistruktuuri tühimikes. Need on suure kõvaduse ja kõrge sulamistemperaturiga ained (HfC sulamistemperatuur on 3900*C, W2C on teemandi kõvadusega). 7. Süsinikuringe. Süsinikku leidub looduses nii lihtainena kui ka paljude ühenditena (õhus CO2; lubjakivi, marmor, kriit esinevad lademetena; orgaanilised ühendid). Taimse päritoluga ainete muundumine on kulgenud looduses miljonite aastate jooksul,
- keraamil. ja metall-detailide külmjootmiseks - eriotstarbel. optiliste peeglite saamiseks - Eutektil. sulam Ga - In – tuumareaktorites - termomeetrites (kasutatavad vahemikus 30 … 2230ºC) - kuid praktiliselt kuni 1200ºC - kergsulavad sulamid (sulamistäpid: Ga - In 16(C, Ga - In - Ag 14,5 oC, sulam 62% Ga, 25% In, 13% Sn + 5ºC, kui lisaks veel Zn + 3ºC) - kasutatakse lisandina pooljuht-omadustega Ge-le ja Si-le aukjuhtivuse suurendamiseks - Ga intermetallilised ühendid Sb ja As-ga on ise pooljuht-omadustega, GaAs kasutatakse ka pooljuhtlaserites (kasutegur 80% – väga suur) - Ga lisand klaasimassis (Ga2O3 kujul) võimaldab saavutada kõrget murdumisnäitajat ja infrapunavalguse läbilaskvust Radioisotoopi 72Ga (poolestusaeg 14,2 tundi) kasutatakse luuvähi diagnostikas 3.4.1.2. Füüsikal. ja keemil. omadused Ga - helehall sinaka läikega metall, ülikergsulav, pehme
annaabi.ee 
