(On teada, et homosügootsed albiinod hukuvad juba looteeas.) INTERMEDIAARSUS JA KODOMINANTSUS 3. Ristatakse pruuni merisiga valge meriseaga. Värvus pärandub kodominantselt. Milliseid merisigu on oodata F1 ja F2 põlvkonnas, kui F1 põlvkonna merisigu ristati valgete merisigadega? Määrake teoreetiliselt oodatav lahknemine. 4. Ristates punast liiliat valge liiliaga olid F1 hübriidid kõik roosad. Missuguseid liiliaid oleks oodata F2 põlvkonnas? Tunnus avaldub intermediaarselt. VERERÜHMADE PÄRANDUMINE 5. 1940. aasta kuulsal Charlie Chaplini isaduse tuvastamise protsessil tuli lahendada järgmine probleem. Lapsel oli vererühm B, tema emal vererühm A ja näitleja vererühmaks oli 0. Kohus leidis, et Charlie Chaplin ei saanud mingil juhul olla lapse isaks. Kas lapse emal oleks põhjust see otsus vaidlustada? 6. Vanemate vererühmad on 0 j AB. Millise vererühmaga võivad olla lapsed? Määra kõigi isikute genotüübid?
A a B b a a b b gameedid AB Ab aB ab ab ab ab ab ab AB AaBb Ab Aabb aB aaBb ab aabb Vastus: Selles peres sünnivad lapsed tõenäosusega 25% pruunisilmseid ja paremakäelised, 25% pruunisilmseid ja vasakukäelised, 25% sinisilmsed ja paremakäelised ja 25% sinisilmsed ja vasakukäelised. 7. Ristatakse pruuni lokkiskarvalist merisiga valge siledakarvalise meriseaga. Värvus pärandub kodominantselt ning karva siledus intermediaarselt. Milliseid merisigu on oodata F1 ja F2 põlvkonnas, kui F1 põlvkonna merisigu ristati valgete siledakarvaliste merisigadega? Määrake teoreetiliselt oodatav lahknemine kui sellest ristamisest saadi 64 F2 merisiga. Ä- pruun, a- valge, B(ei domineeri b üle)- lokkis, b-sile. ab ÄB(ei dom.) ÄB(ei dom) laines kirju Äb kirju, sileda aB(ei dom.) pruun, laines ab valge, sile
AB Ab aB ab ab ab ab ab ab AB AaBb Ab Aabb aB aaBb ab aabb Vastus: Selles peres sünnivad lapsed tõenäosusega 25% pruunisilmseid ja paremakäelised, 25% pruunisilmseid ja vasakukäelised, 25% sinisilmsed ja paremakäelised ja 25% sinisilmsed ja vasakukäelised. 6.Ristatakse pruuni lokkiskarvalist merisiga valge siledakarvalise meriseaga. Värvus pärandub kodominantselt (e. üheaegselt avalduvad mõlema vanema tunnused) ning karva siledus intermediaarselt (tunnuse vahepealne avaldumine heterosügootse genotüübi puhul võrreldes mõlemal homosügoodil esineva tunnusega). Milliseid merisigu on oodata F1 ja F2 põlvkonnas, kui F1 põlvkonna merisigu ristati valgete siledakarvaliste merisigadega? Määrake teoreetiliselt oodatav lahknemine kui sellest ristamisest saadi 64 F2 merisiga. Ä- pruun, a- valge, B(ei domineeri b üle)- lokkis, b-sile. ab ÄB(ei dom.) ÄB(ei dom) laines kirju Äb kirju, sileda
3Villajõudlus Villa saadakse peamiselt lammastelt. Jõudlust hinnatakse villa koguse ja kvaliteedi alusel. Hinnatakse aastast villatoodangut, puhasvilla protsenti saastasvillas, villapeenust, villasäbrusust, villa ühtlikust, villa pikkust ja standardpikkust. Villa omadused sõltuvad palju naha omadustest. Erinevate villaomadustega tõugude ristamine on võimaldanud uurida villajõudluse pärilikkust. On selgunud, et villa pikkus, peenus, ühtlikkus ja tihedus päritakse intermediaarselt. Näiteks R. Daly ja H. Carter (1955) said meriino lammaste ristamisel linkolni lammastega järglased, kelle villa peenus oli vanemate keskmine. Populatsioonigeneetiliste meetoditega arvutatud villajõudluse päritavuskoefitsendid on H.F. Kusneri (1964) järgi peenvillalammastel järgmised: sägu pikkus 0,4-0,46, puhasvilla toodang ühe aasta vanuselt 0,38, villa peenus 0,57, villa ühtlikus 0,43. Peenvillalammastel villa omadused sõltuvad pärilikest teguritest rohkem kui
sugurakke (B bõi b), siis 1. põlvkonna hübriidid on kõik ühesuguse genotüübiga heterosügootsed (Bb). Seega kehtib siin Mendeli I seadus: esimese põlvkonna ristandite ühetaolisuse e ühtlikkusseadus. Homosügootsete isendite ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas (F1) kõik ühetaolised järglased. Ühetaolisus kehtib nii genotüübi kui ka fenotüübi kohta. Kui dominantsus puudub, on F1-hübriidid kahe vanema vahepealsed; st heterosügootsus avaldub fenotüübiliselt intermediaarselt Mendeli II seadus - tunnuste lahknemise e segregatsiooniseadus Heterosügootsete esimese põlvkonna hübriidide omavahelisel ristamisel saadakse teises põlvkonnas tunnuste lahknemine kindlates lahknemissuhetes: fenotüübilt 3:1, genotüübilt 1:2:1. Kui aga on tegemist heterosügootse intermediaarse avaldumisega, siis on fenptüübiline lahknemissuhe 1:2:1. Viimasel juhul langeb fenotüübiline lahknemissuhe kokku genotüübilise lahknemissuhtega.
põlvkonna hübriidid on kõik ühesuguse genotüübiga heterosügootsed (Bb). Seega kehtib siin Mendeli I seadus e esimese põlvkonna ristandite ühetaolisuse e ühtlikkusseadus. Homosügootsete isendite ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas (F1) kõik ühetaolised järglased. Ühetaolisus kehtib nii genotüübi kui ka fenotüübi kohta. Kui dominantsus puudub, on F1-hübriidid kahe vanema vahepealsed; st heterosügootsus avaldub fenotüübiliselt intermediaarselt. Kui omavahel ristata heterosügootseid (Bb) F1 hübriide, siis nende järglaskonnas (F2) toimub tunnuste lahknemine: järglastel ilmnevad F1 hübriidide vanemate (P generatsiooni) tunnused. Tunnuste lahknemine tuleneb sellest, et heterosügootsed F1 hübriidid moodustavad kaht tüüpi sugurakke (B ja b), mis viljastumisel kombineeruvad juhuslikult. Kuna kaht tüüpi spermid ja kaht tüüpi munarakud annavad 4 võimalikku kombinatsiooni, toimubki fenotüübiline lahknemine
annaabi.ee 
