11 Elektromagnetlainete skaala 2.12 Kiirguse spekter ja selle mõõtmine 3. Valguse murdumine ja kulgemine. Optiline teepikkus. Optiline käiguvahe. Interferents. Rakendused. 3.1 Valguse levimise mehhanism optiliselt homogeenses keskkonnas 3.2 .Valguse murdumine (Snelli seadus) 3.3 Fermat printsiip. Valguse kulgemisteekonna arvutamine (Ray-tracing). 3.4 Optilise teepikkuse ja käiguvahe mõiste. 3.5 Optilise kompensatsiooni selgitus Michelsoni interferomeetri näitel 3.6 Valguse interferents: mis tingimused peavad olema täidetud interferentsipildi tekkimiseks? Miks ristlained ei interfereeru? 3.7 Rakendus: GRIN läätsed 4. Neeldumine ja hajumine. Rakendused 4.1 Neeldumiskoefitsient. Bouguer'-Lamberti seadus. 4.2 Läbilaskvustegur. 4.3 Valguse hajumine. 4.4 Põhjus miks pole laserikiirt võimalik teha lõpmata peenikeseks. 4.5 Virtuaalne meetod valguskiire diameetri väiksemaks muutmiseks.
observatooriumi tegevuse lõpetada ja keskenduda vaatlustele Tšiilis. Aasta hiljem lõpetati vaatlused Hookeri teleskoobiga. Aastal 1986 asutasid observatooriumi jätkamisest huvitatud astronoomid Mount Wilsoni instituudi. Instituut võttis observatooriumi üle 1989. aastal. Aastal 1988 alustas tegevust Berkeley ülikooli kahest 165 cm teleskoobist koosnev infrapunainterferomeeter. Aasta hiljem alustati kuuest ühemeetrise peegliga teleskoobist koosneva Georgia osariigi ülikooli interferomeetri rajamist. See alustas tööd 2002. aastal. Kui 99 aastat varem sõlmitud maa rendileping 2003. aastal lõppes, sõlmiti praeguse maaomaniku USA metsateenistusega uus leping järgmiseks 99 aastaks. Observatooriumi ohustas 2009. aasta augusti metsapõleng. Luuletaja Alfred Noyes, kes viibis 1917. aastal Hookeri teleskoobi avamisel, sai sellest sündmusest inspiratsiooni oma teadusajaloost jutustava poeemi sissejuhatuseks
1882 Ferdinand Lindemann tõestab, et pii on transtsendentne ning et ringiga pindvõrdset ruutu pole võimalik joonestada vaid sirkli ja nurgiku abil. 1883 Hiram Maxim leiutab kuulipilduja. 1885 William Stanley leiutab vahelduvvoolu trafo. 1886 Eugen Goldstein näitab positiivselt laetud kiirte olemasolu katoodkiirte torus. 1886 Ernst Mach arvab, et kogu mateeria on vaid aisting. 1887 Michelson ja Morley ei suuda interferomeetri abil näidata maa liikumist läbi eetri. 1887 Heinrich Hertz avastab elektromagnetlained. 1888 Hetrtz avastab fotoefekti. 1889 Edison leiutab reaalset kasutatava projektori liikuvate piltide näitamiseks. 1891 G. Johnstone Stoney pakub negatiivse laengu kandjale nime "elektron". 1893 Wilhelm Wien avastab, et absoluutselt musta keha kiirgus on kõige suurem vahepealsetel lainepikkustel, kuid ei suuda seda tõestada.
annaabi.ee 
