väga omaealiste või vanemate lastega mängida. Ergutusi mängu arenguks teiste laste poolt võib ainult siis saada, kui juhtival lapsel on edumaa sotsiaalses kompetentsuses. Õppimine toimub kolmes järgus: vea sisseviimine (näiteks teesklemine, et minnakse maksmata ära); vea kindlakstegemine (näiteks metakommunikatsioonis); vea parandamine ning õigete toimingute kättenäitamine. Prosotsiaalne käitumine ja mäng Sotsiaalset käitumist võib mõista interaktsioonina suhtluspartnerite vahel üldiselt aktsepteeritud põhimõtete (näiteks õiglus, ausus) alusel. Prosotsiaalse käitumise all mõeldakse käitumist, mis seisneb valmisolekus teiste abistamiseks, omakasupüüdmatus hoolitsemises, isegi eneseohverduses ilma vastutasu ootamata või saamata. Kaasaja mängupedagoogika üheks olulisemaks eesmärgiks on saanud kooperatsiooni ja abivalmiduse kujundamine ning seepärast kõneldakse isegi "prosotsiaalsest liikumisest mängupedagoogikas".
Sel juhul võib näha kasvatust õpetusest üldisema mõistena. Kasvatus kasvatust võib vaadelda laiemast või kitsamast vaatenurgast. Kasvatust nähakse erinevalt vastavalt sellele, kas seda mõistetakse protsessi või tulemusena. Kitsamalt defineerides võime kasvatust mõista kui praktilist, inimesele omast tegevust. Ühelt poolt hõlmab kasvatustegevus väga laia valdkonda, teiselt poolt aga koosneb konkreetsetest üksikepisoodidest. Kasvatust saab mõista ka interaktsioonina vanemad kasvatavad last ja laps vanemaid. Kasvatamine on alati ka eesmärgipärane tegevus (Hirsijärvi & Huttunen 2005). Alusharidus teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. 2. Lapsest lähtuv kasvatus ja õpetus selle aluspõhimõtted. Lapsest lähtumine tähendab lapse omal kultuuril, kogemustel ja tegevustel põhinevat õppimis- ja õpetamisprotsessi
institutsionaalne, funktsionaalne (ka protsessuaalne) ja instrumentaalne aspekt25, mis suuresti kattuvad eespool esitatud käsitlusega. Seda asjaolu arvestades on järgnevalt piirdutud vaid täienduste ja kommentaaridega. Institutsionaalne aspekt annab vastuse küsimusele: kes kellega juhib? Seega iseloomustab see aspekt juhtimisülesannete täitjate kõrval ka teisi töötajaid. Erinevuseks, võrreldes personaalse mõõtmega, on juhtimise vaatlemine juhi ja juhitava interaktsioonina (juhi mõju ja juhitava reaktsioon). Funktsionaalne aspekt annab vastuse küsimusele: kuidas toimub juhtimine ja kuidas see mõjutab juhitavaid? Esiteks iseloomustab see aspekt juhtide ja juhtimisorganite tegevust ning kujundamist siin võib vaadelda ka juhtide tegevuse spetsiaalseid karakteristikuid (nn juhtimisstiile). Teiseks iseloomustatakse juhtide mõjusuhteid juhitavatele
annaabi.ee 
