omistatakse mingi uus funktsioon, mida need entiteedid ei hakka täitma mitte tänu oma füüsilisele konstitutsioonile, vaid tänu sellele, et kõik aktsepteerivad seda, et kõik X-d, millele on omistatud staatus Y, täidavad vastavat funktsiooni kontekstis C. Searle'i näide institutsionaalsete faktide kohta on raha: mingid paberilipakad hakkavad funktsioneerima rahana, kui kõik võtavad omaks, et neile on kollektiivse intentsionaalsuse poolt omistatud raha staatus ja kui see staatus annab neile funktsiooni toimida kui vahetusväärtus. Miski on raha, sest inimesed usuvad, et see on raha. Kui on tõsi see, et kunstiteosed on institutsionaalsed faktid, siis peaks saama Searle'i poolt väljapakutud mõisteaparaadi abil kirjeldada ka kunsti sotsiaalset praktikat. Institutsionaalse kunstiteooria sõlmküsimuseks peaks olema, millist funktsiooni on mää- ratud täitma artefaktid, millele
Küsimusel, millal täpselt keegi omandas antud uskumuse, puudub objektiivne või selgepiiriline vastus. Uskumuste nimekiri, mida on tarvis selleks, et mõista Newfie anekdooti ei ole rida selgepiirilisi seisundeid ajus. Newfie anekdoot. Mõlemad kõrvad sidemes – telefon helises ja triikis särki samal ajal ja pidi arstile helistama sp mõlemad kõrvad sidemes. Seesmine intentsionaalsus. Masina kirjeldamine intentsionaalse süsteemina ei ole metafoor. Dennett eitab seesmise intentsionaalsuse olemasolu, mis eristaks inimesi masinatest ja muudest asjadest. John Searle: Me võime arvutitele omistada intentsionaalseid seisundeid, kuid need on metafoorsed omistused: nende „intentsionaalsus“ pärineb meie algsest intentsionaalsusest, meie eesmärkidest. Sõnasõnalises mõttes arvutitel neid seisundeid ei ole. Searle’i jaoks seisneb intentsionaalsus aju põhjuslikes võimetes. Intentsionaalsus on bioloogiline nähtus nagu piimanõristus või fotosüntees
kvaalideks. Kvaale on nimetatud ka fenomeniliseks teadvuseks. Peale kvalitatiivse elamussisu on olemas ka intentsionaalne struktuur, mis seisneb mõtete sisus ja nende tõeväärtustes. Näiteks teletorn on 314-ne meetri kõrgune, kuid kuidas peaks ajus olev neuronaalne aktiivsus käima teletorni kohta ja kuidas seletada seda, et antud teletorni kõrgus on õige või väär? Põhimeeleolud ja põhihoiakud on eranditeks nagu näiteks põnevus ja pessimism. Intentsionaalsuse probleemi on püütud lahendada nõnda, et neuronaalne protsess käib X-i kohta parajasti siis, kui ta on teatud kausaalses suhtes X-ga ( Jerry Fodor ) või kui ta on X-i usaldatav indikaator ( Fred Dretske ) või kui protsessi evolutsioooniline funktsioon on inditseerida X-i ( Ruth Millikan ). Kuid kindel on see, et teadvus on ajus. Inimese aju koosneb miljarditest neuronitest, mis ajas kõik perioodiliselt laenglevad ja üksteisega seostuvad. Näiteks kui neuron on laetud, tekitab see
annaabi.ee 
