ameeter mis sõltub ilmastikust ohib olla max Veepeegli pindala 2,5 km2 3.1. Valgla 45 km2 3.2. 3 4.1. 4.2. 4 5 6 7 Fosfor Lämmastik Väga intentsiivne põllumajandustootmine 297 18225 Kompleksmaaviljelusega ala 648 54000 Kokku haritud maa 945 72225 Mineraalmaa 54 1350 Soo 51,75 1125 Kokku kõvikud 105,75 2475 Sademed 87,5 1750
o Paljud talupojad hakkasid saunikeks o Perekonnanimede panemine • 1849 – Liivis talude päriseks ostmine o Talupojad ei tahtnud, kuna pidasid maid juba enne enda omadeks o 50% maaproletariaadid • 1863 Passiseadus Majandus: Muutused: • Mõisnike elatustaseme tõus, tekkis rahavajadus • Ekstentsiivne tootmise laiendamine, 80% külvipinnad • Intentsiivne, mõisad kui talud • Koormisi talupoegadele püütakse tõsta o Talud laostusid o Talupoegade töömoraali allakäik o Mõis ja talu ühtne tootmisüksus • Intentsiivistamine o Teravili 1766 mõisnikud Vene riigihankes o Metsa 20%, üritatakse talupoegade eest sulgeda o 40%. Vene sõjaväe standard, 50-60%. Kõrtsides. • Lina 19.sajand – USA’s kriis, eksport Eestist • Kartul 19
Temp. vahe olemasolul kehas ja mis toimub ilma keha makroskoopilise liikumiseta. Liiguvad ainult mikroosakesed ja põrkuvad kokku. Mikoosakesed on aatomid, elektronid, molekulid, ioonid. Kui mingit tahket keha ühest otsast kuumutada, siis lõppuks on teine ots ka kuum. Seda soojusjuhtivust nim. soojuse leviku mikrovormiks. Soojusjuhtivus leiab aset kõikides kehades, nii tahketes, vedelates kui gaasilistes, kuid mõnedes kehades on see väga intentsiivne. Puhtal kujul ainult esineb see soojusjuhtivus ainult tahkes kehas. Tahkes levib kõige paremini. Eriti halvad soojusjuhid on gaasid. Vedelikud jäävad sinna vahepeale. Teine soojuslevi on konvektsioon. Gaaside ja vedelike puhul tänu nende voolavusele tekib alati iseenesest erineva temp. osade makroskoopiline liikumine ja sellist soojusülekannet kus kuumemad vedeliku või gaasi makroosad liiguvad ja segunevad omavahel ja sellega antakse soojus kuumematelt massidelt külmemale
teket. Häbi tuleneb sotsiaalsest survest. Teised ütlevad, et "nii peab", aga kas ikka peab nii kui ta ei ole ise aru saanud ja läbi proovinud. Sotsiaalne surve peab tegelt olema toetav ja positiivne. Häbi on seotud süütundega, et nii peab, ei saa hakkama, ma olen süüdi, ma ei õnnestunud. Kui lapsevanemad liiga vähe kontrolli kehtestavad, et laps ei tunneta sed akus on piir, siis muutub laps liialt nõudlikkuks ja kontrollivaks. Mina areng peaks olema väga intentsiivne, et kui piire pole või on hajusad või erinevad pidevalt, siis lapsed ei saa asjale pihta ja tekivad probleemid oma piiride ja nõudlikkuse ja kontrollimisega. Erikson rõhutab, et siin peaks arengu oluline jõud olema enesekontroll. Mitte, et see välja areneks, aga laps hakkab aru saama enesekontrollist ja kontrollib enda käitumist. Võimutarbe väljendus peab ka läbitud saama, ehk siis "mina" kehtestamine, kuikaugele ja kuidas võib minna, kuidas teised mind vaatavad selles käitumises.
annaabi.ee 
