Kiirgusallikaks on õõneskatoodlamp, kuhu on monteeritud anood ja määratavast metallist või selle sulamist valmistatud katood. Lamp on täidetud madalal rõhul oleva inertsgaasiga ning selle kütmisel pingeallikast katoodi aine aurustub, atomiseerub ja ergastub, andes antud elemendile iseloomuliku valgusspektri. Lambi poolt väljasaadetud kiirgus läbib leeki, kus määratava elemendi aatomid absorbeerivad antud kiirgust. Absorptsiooni tõttu kiirguse intensiivsus I0, väheneb intensiivsuseni I. Kiirguse intensiivsuse vähenemist mõõdetakse neelduvuse A või valgusläbilaskvuse T kaudu. Neelduvus on võrdeline absorptsiooni põhjustatud elemendi kontsentratsiooniga. Lineaarne sõltuvus saadakse ainult väikestel kontsentratsioonidel. Töö ülesanne: 1. Mg sisalduse määramine kraanivees ja saadud tulemuse võrdlemine joogivee Mg normiga (7- 20 µg/ml). Töövahendid: Keeduklaasid 50- 100 ml Mõõtkolvid 50 ja 100 ml Pipetid 5 ja 10 ml
Kiirgusallikaks on õõneskatoodlamp, kuhu on monteeritud anood ja määratavast metallist või selle sulamist valmistatud katood. Lamp on täidetud madalal rõhul oleva inertsgaasiga ning selle kütmisel pingeallikast katoodi aine aurustub, atomiseerub ja ergastub, andes antud elemendile iseloomuliku valgusspektri. Lambi poolt väljasaadetud kiirgus läbib leeki, kus määratava elemendi aatomid absorbeerivad antud kiirgust. Absorptsiooni tõttu kiirguse intensiivsus I0, väheneb intensiivsuseni I. Seost kontsentratsiooni ja absorptsiooni vahel näitab Lambert-Beeri seadus: A=log10(I0/I) = *c*L = -log T = - log(I/I0) A-neelduvus, I0 -esialgne valguse intensiivsus antud lainepikkusel, I-proovi läbinud valguse intensiivsus, L-optiline teepikkus, c neelava aine kontsentratsioon, - neelduvustegur, T on läbipaistvus. Neelduvus on võrdeline absorptsiooni põhjustatud elemendi kontsentratsiooniga. Lineaarne sõltuvus saadakse ainult väikestel kontsentratsioonidel.
a oranzi. Vikerkaare puhul tegu prismaefektiga, millel valgus murdub spektriks läbi veetilkade. 1.2 Värvuse omadused ja tekkimise põhjus Värvusi eristatakse kolme moodi, milleks on värvitoon, küllastus kui ka heledus. Värvitooni all saab mõelda värvuse nimetust kui ka nime. Üks värvitoon omab mitmeid variatsioone heledast tumedani, mida nimetatakse heleduseks. Küllastus tähendab ereduse muutumist puhtast värvitoonist hallini ehk kõrgest madala intensiivsuseni. Värvitoon määrab värvuse paiknemise värviringis, samuti on värvitoon värvi nimi. Küllastus näitab ära värvuse tugevuse kui ka kromaatilise kauguse hallist värvitoonist. Heledus näitab ära elektromagnetkiirguse energia hulka, kui ka kaugust must ning valge vahel. Need kolm värvuse omadust saavad ja võivad muutuda iseseisvalt, üksteisest sõltumatult olenevalt. Värvilised objektid peegeldavad teatud sagedusi ja neelavad teisi. Nähtava värvuse
hämara udu. Kust sai ta oma laia palja lauba, oma alati norgus pea, oma alati õhkava rinna? Milline salajane mõte ta suu nii kibedalt naerule tõmbas, sellal kui ta kortsutõmbunud kulmud teineteisele liginesid nagu kaks võitlushimulist härga? Miks ta säilinud juuksed olid hallid? Mis sisemine tuli see oli, mis vahetevahel ta pilgus nõnda särama lõi, et ta silm sarnanes auguga miiliahju müüris? Need hingehämmelduse sümptoomid olid kõnesoleva jutustuse ajal suure intensiivsuseni jõudnud. Ta pilk oli nii kummaline ja terav, et nii mõnelgi korral mõni koo-ripoiss hirmunult plehku pani, kui teda üksinda kirikus nägi. Mõnelgi korral oli kooritooli naaber jumalateenistuse ajal kuulnud, kuidas ta arusaamatuid sõnu täishää-lelaulule (ad omnem tonum) vahele segas. Mõnelgi korral oli Terraini pesunaine, kelle ülesandeks oli kapiitli pesu pesta, kohkudes märganud Josasi ülemdiakonihärra koorirüüs küünte ja sõrmede pigistusjälgi. 151
annaabi.ee 
