2) grammatilise üldlaiendina, nt kas, las, nt Kas eile vihma sadas?; – siin lisandub sõnale grammatiline tähendus teatud lausetüübi väljendamise mõttes. 3) teatestruktuuri väljendava üldlaiendina, nt ju, siis, nt Ma ju kõnelesin sellest; olgu siis pealegi; 4) konnektiivlaiendina (siduv laiend), nt ka, samuti, eelkõige, veel, hoopis, küll, just, kas või, juba, nt Just see ongi põhiküsimus – see viitab tähendusseosele kontekstiga; 5) intensiivistava üldlaiendina, nt no, ometi, jah, vaat. Nt Vaat see on alles uudis. Sageli võib üks ja seesama sõna esineda lauses paralleelselt nii iseseisva (võimalik küsimustada) kui modaaladverbina (küsimust esitada raske). Sidesõna ehk konjunktsioon on muutumatu sõna, mille ainsaks süntaktiliseks funktsiooniks on siduda lauses moodustajaid, seejuures viimaste vormi mõjustamata. Sidesõnu on kõikides keeltes vähe. Eesti keeles on neid paar-
teiste hulgast, toob vahekordadesse uusi rikastavaid varjundeid ja kõigele lisaks oma salapärasusega intrigeerib: kogu aja paistab, et ega selle ,,ametliku" seletusega pole lood õiged, et siin peaks olema midagi erakordset, ja kui siis vihjamiste järel selgubki, kes oli silma kaotamise põhjustajaks, siis on lugeja tähelepanu pingustatud ja lõpuks pinevus lahendatud, mida kõike lugeja tajub teretulnud väärtusena. Salapärastava ja intensiivistava nähtusena võib Katku Villu esimese silma kaotust lugeda plaanitsetud võtteks ehk kunstlikuks võtteks, kuigi selle liigituse põhjus ei ole väga ilmne. 3. ,,T õde ja õigus" I-V kui tervik on lõdva ning omajagu amorfse ehitusega. Osade kokkukuuluvust tervikuks võib motiveerida küll ühtsa filosoofiaga, kuid see on väga üldine põhjendus, sest autori looming on harutihti vaateilt pidev. Osade ühtekuuluvuse peapõhjusena
hinnangu väljendamisel. 2) grammatilise üldlaiendina, nt kas, las, näit. Kas eile vihma sadas?; siin lisandub sõnale grammatiline tähendus teatud lausetüübi väljendamise mõttes. 3) teatestruktuuri väljendava üldlaiendina, nt ju, siis, näit. Ma ju kõnelesin sellest; olgu siis pealegi; 4) konnektiivlaiendina (siduv laiend), nt ka, samuti, eelkõige, veel, hoopis, küll, just, kas või, juba, näit. Just see ongi põhiküsimus see viitab tähendusseosele kontekstiga; 5) intensiivistava üldlaiendina, nt no, ometi, jah, vaat. Nt Vaat see on alles uudis. Sageli võib üks ja seesama sõna esineda lauses paralleelselt nii iseseisva (võimalik küsimustada) kui modaaladverbina (küsimust esitada raske). 3) Afiksaaladverbid on muutumatud sõnad, mis kuuluvad lauses verbi juurde, moodustades koos verbiga püsiühendi, nn ühendverbi, mis on uus semantiline tervik ja määrab enamasti lausemalli valiku, nt kokku saama, ära minema, üle jääma, peale
annaabi.ee 
