Lilled Algernonile ``Lilled Algernolile`` on kaasahaarav psühholoogiline teos. Raamatu autor on Ameerika kirjanik Daniel Keyes, kelle kuulsaim teos ongi ``Lilled Algernonile`` . Raamat anti esmakordselt välja 1966.aastal, eesti keelde tõlgiti see 1976.aastal. Raamatu peategelaseks on 32.aastane Charlie Gordon, kellel on erakordselt madal IQ. Ta valitakse välja teadlaste poolt eksperimentaalseks ajuoperatsiooniks, mis peaks tõstma tema intelligentsustaset. Charlie oli esimene inimene, kelle peal seda katset tehti, varem olid katsealusteks hiired. Operatsioon oli õnnestunud väga hästi valgel hiirel Algernonil, kes oli raamatu alguses Charliest targem. Operatsiooni mõjul kasvas Charlie arukus märgatavalt, temast sai lühikese aja jooksul geenius.. Äkitselt hakkas aga Algernoni seisund järjest halvenema. Charlie mõistis, et ta muutub tagasi endiseks, sest tegelikult operatsioon ainult kiirendas loomulikku arengut ning
(Guardiola, 2001) Düsleksia põhjused 1. Viimased uuringud viitavad, et vastuseid võib otsida geenidest. Düsleksia on üks esimesi psühholoogilisi häireid, mille geeni asukoht määrati kindlaks, tänaseks on neid leitud kuus ning uuringud jatkuvad. Ühtlasi on viimased uuringud näidanud, et selle spetsiifilise geeni olemasolu 6.kromosoomil mõjutab lugemisega seotud kognitiivseid võimeid, kuid ei mõjuta märkimisväärselt intelligentsustaset. (Pruulman, 2010) 2. Düsleksiat põdeva inimese aju on erinev tavalisest ajust. Uurijate sõnul on põhjused geneetilised, tulenevad aju ehitusest ja funktsioneerimisest ning põhinevad närvitalitlusel. Põhjuseks võib olla ka toitumus või halb uni. Neist häiretest tulenevad omakorda kognitiivsed raskused, millest lugemisoskuse ja selle omandamise jaoks on olulisimad nägemis- ja kuulmistaju, töö- ja lühimälu, verbaalse mõtlemise ning suulise
Võidi ka täpsustada: laps, kes vastas kõigile 8-aastaste küsimustele ja 75%-le 8-aastaste küsimustest, teenis MA 7 aastat ja 9 kuud. Nii määratud intelligentsusvanust MA võrreldi lapse eluvanusega CA (chronological age). Kui MA oli suurem kui CA, võis järeldada, et tegemist on andeka lapsega, kui aga MA oli väiksem CA-st, siis loeti laps väheandekaks. Testimise konkretiseerimiseks tegi William Stern ettepaneku hakata lapse intelligentsustaset väljendama arvsuurusena intelligentsuskvoodiga IQ (intelligence quotient, [ai kjuu]): MA IQ = · 100 CA Kui IQ = 100, näitab see keskmist intelligentsi: laps vastab oma vanuserühma keskmisele tasemele; kui IQ >100, on tegemist lapsega, kes ületab oma keskmist eakaaslast, kui aga IQ <100, jääb ta sellele alla.
Kaelal kiri: Avasta iseennast. · Phrenology on teooria, mille järgi peakuju järgi saab ennustada inimese isiksuseomadusi, iseloomu ning kriminaalsust. Arendajaks sakslane Franz Joseph Gall 1800, oli populaarne 19.sajandil ning praegu nimetatakse seda pigem pseudoteaduseks. · Frenoloogia erineb kraniomeetriast, kuna viimane keskendub eelkõige kolju suurusele, raskusele kujule füsiognoomia. · Arvati, et mõlema teooria alusel saab teha kindlaks inimese intelligentsustaset ja iseloomuomadusi ning mõlemat kasutati väga palju antropoloogias ja etnoloogias ning vahel kasutati neid õigustamaks rassismi. Three extreme varieties of human physique (Sheldon et al. 1940). Sheldon väitis, et anatoomias peitub inimese saatus. Ta uskus, et kehaehitus aitab ennustada iseloomu ning iseloom ja kehatüüp on omavahel sõltuvad. Kuigi see teooria ei saanud populaarseks, annab see aimu inimeste tolleaegstest eelarvamustest paksude, kõhnade ja muskulatuursete inimeste kohta
annaabi.ee 
