provintsiametnikuks. Ka Andrei õed, haritud ja peene hingelaadiga naised, igatsevad pääseda provintsielu ahistusest. Selles näidendis on tunda autori iroonilist suhtumist haritlaskonna nõrkustesse, suutmatusse tegutseda. `'Kolme õe'' tegelased loodavad veel üksnes tulevikule, maisele õiglusele, olgugi, et see võib saabuda alles kahe- või kolmesaja aasta pärast Komöödia `'Kirsiaed'' Tsehhovi viimane lõpetatud näidend räägib jälle vene intelligentidest, kes on kenad oma kõnelustes, kuid ei oska tegutseda. Näidend ühendab endas naljakat õrna ja peenet lüürikat. Näidendi keskne kujund ongi kirsiaed. Venemaa ilu, kõik tema aiad ja metsad läheb kodanluse kätte ja aadlimaailm on hukkumas. Lopuhhin, teistsuguse eluhoiaku esindaja, laseb osava ärimehena ilusad kirsiaiad maha raiuda. Asmele tulevad suvilad ja loomulikult Lopuhhini hiigelkasumid. Vaimuinimesed igatsevad
a esietendunud ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola", jagab eesti rahvusliku draamakirjanduse alusepanija Jakobsoni ,,Arthuri ja Annaga". Trupi tegevus katkes pärast ,,Säärase mulgi" ettekannet. Eestlastest sai teatrirahvas. Rahvusliku ärkamisaja sündmused 1. 1869- I üldlaulupidu. Toimus Tartus. Jannsen ja Vanemuise Selts korraldasid. 2. 1872- loodi Eesti Kirjameeste Selts(EkmS) 3. 1893- viimane üldkogu, seal otsustatakse minna laiali. Koosneb enamasti estofiilidest ja Eesti intelligentidest. 4. 1865- Vanemuise laulu- ja mänguseltsi loomine 5. 1870- I eestikeelse näidendi lavastamine Vanemuise Seltsis- ,,Saaremaa onupoeg". 6. 1857- hakkab ilmuma I eestikeelne ajaleht ,,Perno Postimees" 7. 1864- Jannsen avab uue ajalehe- ,,Eesti Postimees". 8. 1878- ,,Eesti Postimehe" ostsid Karl August Hermann , Jaan Tõnisson ja Villem Reimann. 9. 1878- I ajakiri ,,Meelejahutaja" 10. 1878- August Wiera lõi Vanemuise Seltsi orkestri, laulukoori ja näitetrupi põhjal poolprofessionaalse teatri.
· Tsehhovi mälestused ja motiivid Sahhalini saarest elasid edasi tema loomingus, kuid keegi ei mõistnud teda. · Tsehhov otsustas 1892.aastal osta mõisa Melihhovos, kus elas koos oma vanemate ja õega kuni 1898.aastani. Seal rajas ta spetsiaalse ruumi haigete vastu võtuks ning rajas oma kuludega 3 kooli. · 1890.aastal püüdis Tsehhov jääda endiselt objektiivseks, kujutades tegeliikust kogu selle tõepäras ja mitte jagada ennatlikke nõuandeid. Novellid intelligentidest: ,,Duell" (1891), ,,Maja ärklitoaga" (1896), pseudointelligentlikust väikekodanlusest: ,,Suur Volodja ja väike Volodja" (1893), ,,Sõnaseadeõpetaja" (1894), talurahva elust: ,,Maamehed" (1897), intelligentsi ja rahva suhetest ,,Uus suvila". · Teisalt oli ta juba nii mõnegi oma mõtte kindluses veendunud ja pidas vajalikuks veenda ka lugejaid. Jutustus ,,Palat nr. 6" (1892), kus on vaatluse all aktiivse ja passiivse eluhoiaku
pärisorjad. Probleemid: 1. Kui kinni võib mälestustes olla? 2. Kas asjad ja inimesed, millesse kiindunud oled, jäävad sinu omaks lõpuni? 3. Kas mälestused on piisavalt tugevad, et raskustest üle olla? 4. Kas mälestusi tuleb elus hoida või lasta neil elus püsida? 5. Kas on võimalik petta iseend? ,,Kirsiaed"-komöödia. Tsehhovi viimane lõpetatud näidend räägib vene intelligentidest, kes on kenad oma kõnelustes, kuid ei oska tegutseda. Näidend ühendab endas naljaka õrna ja peene lüürikaga. Näidendi keskne kujund ongi kirsiaed. Venemaa ilu, kõik tema aiad ja metsad, läheb kodanluse kätte ja aadlimaailm on hukkumas. Lopuhhin, teistsuguse eluhoiaku esindaja, laseb osava ärimehena ilusad kirsiaiad maha raiuda. Asemele tulevad suvilad ja loomulikult Lopuhhini hiigelkasumid. Vaimuinimesed igatsevad elavat ja tegusat elu, praktilised inimesed näevad elu kõrgemat
annaabi.ee 
