Hannah Arendt Hannah Arendt (1906-1975) oli üks mõjuvõimsam politoloog ja filosoof 20. sajandil. Ta sündis Saksamaal, juutide perekonnas ja oli sellepärast sunnitud lahkuma Saksamaalt 1933. Ta elas 8 aastat Pariisis, töötades paljudes juutide pagulasorganisatsioonides. 1941 ta immigreerus Ameerika Ühendriikidesse ja sai osaks New York´i elavast intellektide ringist. Tal oli mitmeid akadeemilisi positsioone erinevates Ameerika ülikoolides, kus ta õpetas kuni oma surmani. Arendt on põhiliselt teatud oma kahe töö pärast, mis on olnud mõjukad nii ülikoolides kui väljaspool õppeasutusi. Esimene teos ''The Origins of Totalitarianism'' on avaldatud aastal 1951, see on uurimus natslikest ja stalinistlikest reziimidest, see teos põhjustas laiaulatuslikke arutelusid totalitaarse nähtuse olemuse ja ajalooliste eelkäijate kohta
erinevaid žanre ning mitmeid erinevaid pille, mis muudavad teose mitmekesiseks. Tuntuimaks Tubina teoseks on “5. sümfoonia”, mida nimetatakse Eesti rahvussümfooniaks. 1950. aastatel hakkas uue lainena tekkima heliloojatel üha suurem huvi Lääne muusika vastu. Üks esimesi heliloojaid oli Eino Tamberg, kes tegi teoseid pea kõikides žanrites, kuid tähtsaimaks pidas siiski sümfoonilist muusikat. Tema muusikat iseloomustab kõige paremini kirglikkus, erinevate tunnete ning intellektide koosmõju. Eino Tamberg peab end hingelt romantikuks. Tema suurimaks teoseks on kolmest osast koosnev “Concerto Grosso”. Tambergile meeldis katsetada, ta sidus erinevaid lavamuusika liike ja žanre, mille tulemusena sündis teos “Ballettsümfoonia”. Jaan Rääts õppis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Mart Saare ja Heino Elleri käe all kompositsioonierialal. Ametilt on ta helilooja ja pedagoog. Rääts on töötanud Eesti raadios ning oli 1974-1993
samuti palju kulda, et vaesed mungad saaksid ehitada kloostreid, kus nad saaksid palvetada enda, sugulaste ja annetajate eest. Tänu Frankide annetustele ehitati palju kloostreid ja vaimulike ühiskond sai rohkem võimu ja maad. Enamus kloostrid võtsid lõpuks vastu püha Benedictuse kloostriseadused (koostati Püha Benedictuse poolt aastal 530), mis mõjutas tugevasti kloostrite kujunemist. Uued kloostrid säilitasid klassikalisi kunste ja kunstioskusi samal ajal säilitades intellektide kultuuri enda koolides ja raamatukogusid. Kloostrid ei olnud mitte ainult vaimsed keskused, vaid olid ka põllumajanduslikud, tootmiskeskused. Cluny reformid aastal 910 algatas uute kloostrite tekke ja kloostrite kultuuri leviku. Kloostrid tutvustasid uusi tehnoloogiaid, keskendusid kirjanduse säilitamisele ja majanduslikule kasvule. Peaaegu kõik koolid ja raamatukogud olid ikka veel kloostrite ja katetraalide alluvuses.