Emaplaat Emaplaat on arvutikomplekti osa, mille külge ühendatakse pea kõik arvuti siseseadmed. Läbi emaplaadi suhtlevad siseseadmed omavahel. Mälu Andmete hoidmiseks kasutatakse mälu. Mälu jaguneb kõige laiemalt: muutmälu (RAM - random access memory) ja püsimälu (ROM - read only memory). Nende kõige paemiseks erinevuseks on see, et kui muutmälult toide ära võtta, siis seal olevad andmed hävivad, kuid püsimälu sälitab andmed ka toiteta. Kõik mälud on tänapäeval teostatud integraalskeemidena või integraalskeemide massiividena. Varundusseadmed Varundusseadmete abil on võimalik säliltada suurt hulka andmeid. Kõige leivnumaks varundusseadmeks on kahtlemata kõvaketas, kuid tavaliselt leidub arvutikomplektis ka mõni optiline varundusseade (CD, DVD jne). Laienduskaardid Kõige lihtsam viis arvutikomplekti funktsionaalsust suurendada on paigaldada arvutisse laienduskaarte. Levinumaks laienduskaardiks on graafikakaart (video card, graphics card, graphics accelerator card, display
maatriks- või segmentelemendid, mis võimaldavad nähtavaks teha sümboleid (tähti, numbreid või muid märke), mida nimetatakse tärkideks. Nähtavaks tehtavate tärkide kujundamiseks kasutatakse helenduvaid triip- või punktelemente, millest igaüks kujutab endast üht valgusdioodi. Sõltuvalt indikaatori tüübist kasutatakse 7 kuni 35 elementi ehk segmenti. Indikaatorite juhtimiseks kasutatakse selleks ettenähtud integraalskeemidena valmistatavaid juhtskeeme ehk desifraatoreid. Indikaatorid ise on kujundatud kas ühise katoodi või ühise anoodiga (kasutatavad juhtskeemid on vastavalt erinevad). Ühise katoodiga indikaatori skeem on toodud näitena joonisel 4.12. Praktilise skeemi koostamisel tuleb silmas pidada, et LED-elementide juhtlülitus peab sisaldama voolupiiramistakistit. A D1 D A C B
märke), mida nimetatakse tärkideks. Nähtavaks tehtavate tärkide kujundamiseks kasutatakse helenduvaid triip- või punktelemente, millest igaüks kujutab endast üht valgusdioodi. Sõltuvalt indikaatori tüübist kasutatakse 7 kuni 35 elementi ehk segmenti. Joonisel 2.7. on näidatud tärkide kujunemine seitsme segmendiga indikaatoris. JOONIS 2.7. Indikaatorite juhtimiseks kasutatakse selleks ettenähtud integraalskeemidena valmistatavaid juhtskeeme ehk desifraatoreid. Indikaatorid ise on kujundatud kas ühise katoodi või ühise anoodiga (kasutatavad juhtskeemid on vastavalt erinevad). Ühise anoodiga indikaatori skeem on toodud näitena joonisel 2.8. l..katood e 2.. kat ood d 3. ühine anood 4..katood c 5..kütood DP 6..katood b 7. .ka tood a 8.ühine anood 9..katood f 1 0 ..katood g 19 JOONIS 2..8
tärkideks. Nähtavaks tehtavate tärkide kujundamiseks kasutatakse helenduvaid triip- või punktelemente, millest igaüks kujutab endast üht valgusdioodi. Sõltuvalt indikaatori tüübist kasutatakse 7 kuni 35 elementi ehk segmenti. Joonisel 2.7. on näidatud tärkide kujunemine seitsme segmendiga indikaatoris. JOONIS 2.7. Indikaatorite juhtimiseks kasutatakse selleks ettenähtud integraalskeemidena valmistatavaid juhtskeeme ehk desifraatoreid. Indikaatorid ise on kujundatud kas ühise katoodi või ühise anoodiga (kasutatavad juhtskeemid on vastavalt erinevad). Ühise anoodiga indikaatori skeem on toodud näitena joonisel 2.8. l..katood e 2.. kat ood d 3. ühine anood
Formeeritava impulsi kestvus sõltub kondensaatori aja tühjenemise konstandist, seega nii kondensaatori mahtuvuse kui ka takistuse RB valikust. Väljundimpulside amplituud sõltub kõige enam toitepingest, millest amplituud jääb mõnevõrra väiksemaks, arvestades pinge langu takistusel RE, ning kollektori ja emiteri vahelispinge langu küllastatud transitori VT2. Ootemultivibraatorid on võimalik koostada ka loogika elementide baasil ja toodetakse ka integraalskeemidena, kus lülitus sisaldab kogu vajaliku skeemi ja väljast poolt lisatakse ainult kondensaator, mille valikust sültub formeeritava impulsi kestvus. Rakenduselektroonika 31 4. Kontaktivabad lülitid Kontaktivabad lülitid on integraallülititele sarnaselt valmistatud lülititena releede ja käivitite asendamiseks kasutatavad seadised, kus kontaktide asemel on kas
numbreid või muid märke), mida nimetatakse tärkideks. Nähtavaks tehtavate tärkide kujundamiseks kasutatakse helenduvaid triip- või punktelemente, millest igaüks kujutab endast üht valgusdioodi. Sõltuvalt indikaatori tüübist kasutatakse 7 kuni 35 elementi ehk segmenti. Joonisel 10.2. on näidatud tärkide kujunemine seitsme segmendiga indikaatoris. JOONIS 10.2. Indikaatorite juhtimiseks kasutatakse selleks ettenähtud integraalskeemidena valmistatavaid juhtskeeme ehk desifraatoreid. Indikaatorid ise on kujundatud kas ühise katoodi või ühise anoodiga (kasutatavad juhtskeemid on vastavalt erinevad). Ühise anoodiga indikaatori skeem on toodud näitena joonisel 10.3. JOONIS 10.3. Tarbitava voolu kokkuhoidmise eesmärgil töötavad valgusdioodindikaatorid ka dünaamilises, s.o. vilkuvas reziimis. Vilkumisreziim saadakse juhtskeemide toimel. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk
annaabi.ee 
