astmenäitajate summa n1+n2+n3+...., kus reaktsiooni järk komponendi A suhtes on n 1, komponendi B suhtes n2 jne. Keemilise reaktsiooni katseandmetest saadud sõltuvuse cA = f () põhjal on võimalik määrata rektsiooni järk ning kiiruskonstant kas integraalsel või diferentsiaalsel meetodil. Integraalse meetodi korral kontrollitakse, kas eksperimentaalselt saadud kontsentratsiooni sõltuvus ajast vastab mingile Tabelis 1 esitatud integraalsele funktsioonile (selleks tuleb tabelis esitatud integraalne võrrand viia kujule cA = f ()). Diferentsiaalse meetodi kasutamisel lineariseeritakse võrrand c y = ln rA = ln A = ln k C + n ln c A , ning kas analüütiliselt või graafiliselt leitakse kiiruskonstant kc ja reaktsiooni järk n. 2. Töö käik. Perioodilise osoonimise katseseadme skeem
Lihtsamad diferentsiaalsed ja integraalsed kineetikavõrrandid: Kineetikavõrrandid Keemilise reaktsiooni katseandmetest saadud sõltuvuse CA = f () põhjal on võimalik 2 määrata rektsiooni järk ning kiiruskonstant kas integraalsel või diferentsiaalsel meetodil. Integraalse meetodi korral kontrollitakse, kas eksperimentaalselt saadud kontsentratsiooni sõltuvus ajast vastab mingile Tabelis 1 esitatud integraalsele funktsioonile (selleks tuleb tabelis esitatud integraalne võrrand viia kujule CA = f ()). Diferentsiaalse meetodi kasutamisel lineariseeritakse võrrand c A y = ln rA = ln = ln kc +nln c A ning kas analüütiliselt või graafiliselt leitakse kiiruskonstant kc ja reaktsiooni järk n. 3. Katsemetoodika Antud töös uuritakse osooni lagunemisreaktsiooni kineetikat 2O3 3O2
elektrivooluga i, mis voolab läbi kinnise kontuuri L pluss kinnise kontuuri L poolt piiratud pinda S läbiva elektrivälja voo E ajalise muutusega. 2. Maxwell'i võrrandid diferentsiaalkujul. Pidevuse võrrand. IRT0110_06_maxwell.pdf Maxwell`i võrrandite diferentsiaalne kuju sisaldab sarnaselt integraalsele kujule 4 erinevat võrrandit: Integraalsed Maxwell`i võrrandid sobivad hästi välja lahendite leidmiseks, kui on tegemist staatiliste laengute või voolude sümmeetriliste jaotustega. Samas ülesanded, mis kasutavad sümmeetriat, on piiratud paari erandjuhuga. Maxwell'i võrrandite diferentsiaalne kuju pakub sageli lahendusi palju
Kiirenõrgenemise tegur. Bougueri seadus Poolläbipaistva keskkonna mustsusaste oleneb kihi optilisest tihedusest vastavalt Bougueri seadusele (6.1) kus k ja k on monokromaatilise ja integraalse kiire nõrgenemise tegurid. Nende konstantsuse (lainepikkusest sõltumatuse) korral saab valem (6.1) integreerimisel lihtsa eksponetsiaalvormi, mis väljendab gaasikihti paksusega l läbivat suhtelise kiirguse hulka. Seega integraalsele kiirgusele (6.2) Kuna gaasikihtide tagasipeegeldus (albeedo) on suhteliselt väike, siis võetakse tehniliste ülesannete puhul tagasipeegeldustegur R=0 ja kihi neeldumistegur ning mustsusaste leitakse valemiga (6.3) Valem (6.3) on rakendatav hallile kiirgusele. Selektiivse kiirguse puhul on (6.2) ja (6.3) rakendatavad ainult monokromaatilises vormis ning kiire nõrgenemise tegur k
plaatina tahkumistemperatuuril ja normaalrõhul (101325 Pa). Punktikujuline valgusallikas saadab teda ümbritsevasse ruumi valgusvoo: = I, (7) kus on ruuminurk (steradiaanides). Valgusvoogu mõõdetakse luumenites (1 lm= 1 cd.1 sr). Fotomeetrilisi suurusi võib mõõta ka energeetilistes ühikutes. Energeetiline valgusvoog vastab soojuskiirguse käsitlemisel esitatud integraalsele kiirgusvoole. Valgusvoole 1 luumen, mis koosneb 555 nm lainepikkusega valgusest, vastab energeetiline valgusvoog (e) 0.00146 W. Suhe /e, mida võib nimetada ka valgusallika efektiivsuseks (luminous efficiency), varieerub sõltuvalt valgusallika poolt kiiratud kiirguse spektraalsest koostisest. Mida suurem on suhe /e, seda suuremat osa kiiratud energiast võtab inimese silm vastu valgusena. Pinnale (S, m2) langeva valgusvoo tekitatud valgustuse tugevust nimetatakse valgustatuseks (H):