See, milline haigustunnus patsiendil on Koputuskõlal eristatakse kolme põhivarianti, need on... Valige üks või mitu: lk 7, 13 x Tume kõla x Tümpaaniline kõla x Normaalne kopsukõla Karbikõla Kroonilisele bronhiidile on pigem iseloomulikud: ... Valige üks või mitu lk 14 Kiuned x Urinad Vilinad Räginad Okulotsefaalne refleks ehk nukusilmade fenomen väljendub... Valige üks lk 18 x Komatoosse haige intaktse ajutüve korral liiguvad silmad pea pööramisel vastupidises suunas Komatoosse haige intaktse ajutüve korral liiguvad silmad pea pööramisel peaga samas suunas Komatoosse haige intaktse ajutüve puuduvate reflekside korral liiguvad silmad pea pööramisel vastupidises suunas Komatoosse haige intaktse ajutüve korral silmad pea pööramisel kaasa ei liigu
dekondeseerub uuesti. Mitootiliselt jagunevatest rakkudest tehtud ekstrakt põhjustab interfaasi rakkudest võetud tuumades kromatiini kondenseerumise. Kromatiini kondenseerumisega kaasneb ka tuuma ümbrise lagunemine. Kromatiini paiknemine rakutuumas Pärast mitoosi lõppu dekondenseerub kromatiin, ta on igale rakutüübile iseloomulikult organiseerunud. Lokalisatsioon muutub dünaamiliselt vastavalt rakutsükli kulgemisele. Kromatiin kinnitub tuumaümbrisele. DNA replikatsioon ei alga enne intaktse tuumaümbrise moodustumist. Kromosoomid kannavad sõltumatult lahknevaid tunnuseid määravaid geene. Mittejagunevates rakkudes kromosoomid üldjuhul pole nähtavad. Raku jagunemise ajal kujutab kromosoom endast duplitseerunud struktuuri, koosnedes kahest õdekromatiidist. Kumbki õdekromatiid kujutab endast ühte katkematut DNA kaksikahekat. Metafaasi kromosoomide arv, suurus ja kuju on näitajad, mis iseloomustavad karüotüüpi. Karüotüüp on igale liigile iseloomulik. Lähedastel
Kaks alustest on pürimidiinid – tümiin ja tsütosiin, ülejäänud on puriinid – adeniin ja guaniin. Kehtib ahelate komplementaarsuse printsiip, adeniinile vastab vastasahelas alati tümiin ja guaniinile tsütosiin. Röntgenikiirguse toimel tekib hulgaliselt ühe ahela katkemisi. Neid saab peale kiiritamist jälgida ja loendada kui DNA on denatureeritud ja tugistruktuuridest puhastatud ning väljendada doosi funktsioonina. Intaktse DNA puhul on ühe DNA ahela katkemised olulise bioloogilise tähenduseta, rakkude surma aspektist vaadelduna, kuna sellised kahjustused parandatakse täielikult vastasahelat eeskujuks võttes. Katkestuse valesti parandamisel tekib punktmutatsioon – geneetiline mutatsioon, mille puhul kromosoom on väliselt terve, kuid DNA üks ahel selles kromosoomis on kahjustatud. Kui katkevad mõlemad ahelad, kuid kahjustatud alad jäävad teineteisest piisavalt
Rad51-ga interakteeruvad mitmed kartsinogeneesis osalevad valgud nagu näiteks BRCA1, BRCA2 ning p53. Pärmis kirjeldatud Dmc1-l on samuti rekombinatsioonil oluline rolli. DNA rekombinatsiooniline reparatsioon ssDNA katke puhul Kui replikatsioonikahvel jõuab DNA kahjustuseni või ssDNA katkeni, DNA replikatsioon blokeerub ning toimub rekombinatsiooniline reparatsioon RecF, RecO ja RecR osalusel. RecA viib homoloogia alusel omavahel kontakti kahjustusega ja intaktse DNA molekuli. DNA rekombinatsiooniline reparatsioon dsDNA katke puhul Juhul, kui DNA-s on tekkinud kaksikahelaline katke, on lisaks RecA valgule vajalik RecBCD osalemine. RecBCD kompleksil on helikaasne aktiivsus, mis ilmneb dsDNA katke korral. Helikaasse aktiivsusega kaasneb ka eksonukleaasne aktiivsus, mis avaldub seni, kuni kompleks jõuab Chi saidini (asümeetriline 8- nukleotiidne järjestus) ning seal toimib RecBCD endonukleaasina. Chi sait inaktiveerib RecBCD
annaabi.ee 
