. Fotograafia mängib suurt rolli ka ühiskonnas ning fotodega on võimalik väga palju mõjutada. Ehe tõestus sellest, kuidas fotodega saab moonutada tõde on nt 17. juunil 1940. aastal alanud Nõukogude okupatsioon Eestis. Selle käigus lavastati "rahvademokraatlik riigipööre", valiti Riigivolikogu uus koosseis, mis oli tegelikult vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega ning "otsustati" paluda Eesti vastuvõtmist NSV Liidu koosseisu. Kõik need sündmused olid Nõukogude Liidu poolt instseneeritud ja sõjalise jõuga ähvardades Eestile peale sunnitud. 17. juulist, mil toimus Võiduväljakul suur miiting, on pärit fotod, millel nõuti Eesti astumist Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liitu. Fotodel on näha suuri juubeldavaid inimmasse, kes kõik on väga õnnelikud, kuid pole näha mitte ühtegi tanki ega relvastatud isikuid. Reaalsus oli aga see, et need fotod said tõe moonutamiseks ümber töödeldud
Küsimused peavad olema eelarvamuse vabad, konkreetsed ja üheselt arusaadavad. 3.2 Vaatlus Vaatlus võimaldab jälgida uuritavat objekti selle loomulikus keskkonnas. Kvantitatiivses vaatluses on täpselt paika pandud mida vaadelda, kui pikalt jne. Vaatluse tulemusi peab olema võimalik panna numbritesse. Vaatlus võib olla süstemaatiline või süsteemitu, ühekordne, pidev, episoodiline või longituudne, loomulikus keskkonnas, laboris või instseneeritud olukorras; konstateeriv, tõlgendav või hinnanguline; avatud või varjatud, kõrvalejääv või osalev. 3.3 Intervjuu Suuline küsitlus on ajakulukas ja seda kasutatakse enamasti uurimisobjektiga tutvumiseks, et hiljem rakendada paremini formaliseeritavaid meetodeid. Kuid suulisel küsitlusel on teiste meetodite ees ka eeliseid: intervjuus võib vastustest olenevalt valida paindlikult alternatiivseid jätke, kõrvaldada täpsustavate küsimustega
“Karukell, kurvameelsuse rohi” A.H.Tammsaare nimelise kolhoosi auhind. Veel on Traat preemiaid saanud ajakirjalt “Looming”. “Tants aurukatla ümber” dramatiseering jõudis 1973.a. V.Panso rezissöörikäe all Tallinna Draamateatri lavale ja kujunes tähelepanuväärseks teatrisündmuseks. “Kohvioad” lavastati 1976.a. Pärnu teatris. 1982.a. esietendus Tallinnas (seejärel ka Moskvas) eetilisi probleeme käsitlev draamanäidend “Päike näkku”, mille Traat kirjutas 1981.a. instseneeritud on ka romaane “Pommeri aed” (1985.a.) ja “Puud olid, puud olid hellad velled” (1979.a.). viimati nimetatud romaani põhjal Tallinna stuudios valminud film jõudis ekraanile 1985.a. M.Traat kirjutas ka stsenaariumi “Tallinnfilmi” ühele parimale mängufilmile “Ukuaru” V.Saare samanimelise romaani põhjal. Mats Traadi draamateostest võiks veel ära mainida ka lühinäidendid “Maikuu rohi” (1970), “Jää veel” ja “Kaaluja” (1991), ent vaieldamatult
Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis 1941. Eesti okupeeriti 100 000 Nõukogude sõjaväelase poolt 17. juunil 1940. Seejärel lavastati "rahvademokraatlik riigipööre", seati ametisse NSV Liidu nukuvalitsus Eestis, valiti kiirkorras, mittevabalt ja vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega Riigivolikoguuus koosseis, kuulutati Eesti nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks ning "otsustati" paluda Eesti vastuvõtmist NSV Liidu koosseisu. Kõik need sündmused olid Nõukogude Liidu poolt instseneeritud ja lakkamatu sõjalise jõuga ähvardades Eestile peale sunnitud. Saksamaa rünnak NSV Liidule MRP-ga lubasid Saksamaa ja Nõukogude Liit teineteist mitte rünnata, kuid kumbki ei kavatsenud tegelikkuses seda sätet täita. Algul puudutas see eelkõige Nõukogude Liitu, kes plaanis oodata ära, mil Saksamaa ja Suurbritannia on omavahelistes lahingutes ehk nõrgestanud ja sekkuda Saksamaa vastu sõtta suure propagandakäraga "Euroopa vabastajana"
annaabi.ee 
