Pärast seda õppis ta Veneetsias muusikat koos Giovanni Gabrieliga. Ta sai tööd organistina, kuid kolis Dresdenisse, et töötada õukonna heliloojana. Seal oli ta oma elu lõpuni. Schütz suri rabanduse tõttu 87 aastaselt. Schützi teostel on märgatav mõju tema õpetajalt Gabrielilt ja Monteverdilt. Veel on tema muusikat mõjutanud 16. sajandi Madalmaade heliloojad. Tema tuntumad teosed on vaimulikud, ulatudes soolohäälest koos instrumentaalmuusikaga acapella koorimuusikani. Schützi muusika on lihtne ja mõneti karm. Ta oli üks viimastest heliloojatest, kes hakkas kirjutama modaalstiilis muusikat. Tema harmooniad tulenevad häälte kontrapunkti joondamisest. Ta kasutab oma muusikas ka ohtralt imitatsioone ja dissonantse. Schützi muusika toob välja teksti ja aktsendi äärmusliku tundlikkuse, mis tihti annab edasi spetsiaalseid tehnilisi kujundeid. Scützilt ei ole säilinud peaaegu midagi ilmalikust muusikast ning need mõned säilinud
maneeri, oli klaverikontsert nr 3. ( Siitan 1998, lk 331-333) Loomingu kõrgaeg (1802 1812) Viini lähedal Heiligenstadtis 1802. aasta oktoobris kulmineerunud hingelisele kriisile järgnes kõige jõulisem ja viljakam ajajärk Beethoveni loomingus. Sellel kümnendil on ta loonud suurema ja tuntuima osa oma loomingust. Beethoveni varane kuulsus oli tollal nagu tänapäevalgi seotud eelkõige instrumentaalmuusikaga. Suur muutus vokaalmuusika valdkonnas algas revolutsioonijärgses Pariisis. Beethoven reageeris sellele uuele lainele innukalt ning tegeles siitpeale kuni surmani libretoda lugemisega ja sobiva ooperisüzee otsimisega. 1803. aasta märtsis kirjutas ta paari nädalaga oma ainsa oratooriumi "Kristus Õlimäel". Palju enam oli Beethoven neil aastatel haaratud oma III sümfoonia komponeerimisest. See on pöördeline teos mitte üksnes Beethoveni loomingus selles on nähtud suunaandjat kogu 19
88 Kontsertide kavasid analüüsides torkab kohe silma 3. kontserdi kava märgatav “džässis- tumine”. Autorite, nagu Coleman Hawkins ja Tommy Dorsey nimedki viitavad juba otseselt sellele, et svingmuusika on Eestimaale jõudnud. Seda arvamust kinnitab ka svingseksteti kavvalülitamine. Mõned kaudsed vihjed leiame veelgi: kavas on ainult üks vokaalnumber, s.t publik oli juba hakanud instrumentaalmuusikaga harjuma, ja programmis on vaid 12 numbrit (1. kontserdil 16), mis viitab sellele, et palad ise pidid pikemad olema, mis omakorda tähen- dab, et seal oli rohkem (improvisatsioonilisi?) soolosid. Oma järgmise džässikontserdi korraldas Veebel 3. novembril 1939. Kuni viimase ajani ei olnud selle kava teada, ka ei õnnestunud andmeid taastada muusikute mälu abil (Ojakäär 2000: 334). Harry Kõlari koduarhiivist õnnestus siiski leida kõnealuse kontserdi trükitud kava
annaabi.ee 
