Eesti Pank ei vastuta riigi varaliste kohustuste eest, samuti ei vastuta riik panga varaliste kohustuste eest. Panga kõrgeimasse organisse - nõukokku - ei või kuuluda valitsuse liikmed. See tagab keskpangale parimad võimalused raha- ja finantsstabiilsuse tagamiseks. Keskpanga sõltumatus on iga hinnastabiilsuse tagamist esmatähtsaks hindava rahasüsteemi lahutamatu osa. Samas eeldab kaasaegne demokraatlik ühiskonnakorraldus igalt avalikke ülesandeid täitvalt institutsioonilt aruandmist oma tegevuse kohta. Riigikontroll Riigikontroll on maksumaksja huvides ja palgal tegutsev audiitor, kelle ülesandeks on uurida, kuidas riik ja omavalitsused on maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest talle pakkunud. Riigikontrolli töötulemused on eelkõige suunatud Riigikogule, valitsusele ja avalikkusele. Riigikontrolli pädevuses pole kedagi karistada; samuti ei teosta ta ise võimu, vaid abistab ettepanekuid tehes neid, kes otsuseid vastu võtavad.
Erapooletu jõuna peaks Vabariigi President asuma igapäevasest poliitilisest elust mõnevõrra kaugemal ning sekkuma vaid vajaduse korral. Vabariigi Presidendi institutsiooni tugevus ja populaarsus sõltub kahtlemata nii Eestis kui ka teistes riikides eelkõige presidendiks valitud poliitiku isikuomadustest. Värvikad ja ambitsioonikad presidendid saavad poliitilisse ellu kindlasti palju enam sekkuda kui nende tagasihoidlikumad ametivennad. Rahvas ootab Vabariigi Presidendilt kui institutsioonilt siiski aktiivset sekkumist poliitikasse; nõnda oodatakse näiteks, et riigipea jätaks välja kuulutamata rahva seas pahameelt põhjustanud seadused, sõltumata sellest, kas need on põhiseaduse vastased või mitte. Vabariigi Presidendi ülesanded ja õigused ei ole põhiseaduses üks-üheselt välja toodud, pigem varustab põhiseadus presidenti üldiste juhistega. See vaieldavus teeb Vabariigi Presidendist ühe huvitavaima ja vastuolulisima institutsiooni Eesti riigielus.
järgmised põhialused, mis on omased kõikidele holistlilis-humaninistlikele suundadele. Need on: (1) Igal inimesel on õigus oma unikaalse identideedi ja eluviisi sügavaimale arengule. (2) Igal inimesel on õigus saada kõikide inimeste pool tunnustatud oma unikaalsuse eest. (3) Iga inimene on julgustatud ühinema teiste inimestega, et jagada oma eesmärke, huvisi, ideid, takistusi ja eluviise. (4) Igal inimesel on õigus saada igalt autoriteedilt ja institutsioonilt positiivset tunnustust oma unikaalsele idenditeedile. (5) Iga inimene on julgustatud avastama sisemist täiust ehk harmoonilist tasakaalu keha, mõistuse ja hinge vahel ning välimist täiust ehk terviklikku sidet teiste inimestega mikrokosmoses ja makrokosmoses. On huvitav märkida fakti, et need viis põhimõtet on alati olnud omaks võetud humanistlike psühholoogide ja terapeutide poolt (Houston, 1982; Hubbard, 1982).
annaabi.ee 
