Mary Parker Follett Mary Parker Follett oli Ameerika sotsioloog, konsultant, sotsiaaltöötaja, demokraatlike, inimsuhete ja juhtimise teemaliste raamatute autor. (1) Teda tunnustati poliitilise filosoofina ja teadlasena tänu tema esimesele raamatule, mis tegi teda nähtavaks osalejaks intellektuaalses Bostoni elus. Tänapäeval aga peetakse raamatut klassikaliseks eeskujuks institutsioonilisest ajaloost. 1918. aastal M.Follet kirjutas oma teist raamatut „The New State: group organization the solution of popular governance“. Raamatus käsitletakse inimeste koostoimet poliitikas, riikliku ja rahvusvahelises organisatsioonis. See raamat tõi talle maailma kuulsuse. (5) Tal on väga tähtis roll mõtlemise arengus, täiskasvanute praktikas ning mitteametlikus hariduses. Tema panust on märgata 3 alal. Esiteks, tema sekkumist ja propageerimist
eesmärkidest, eelistustest, suhtumisest riskisse ja iseloomuomadustest.(V.Raudsepp ,,Finantssituatsioonid") Tuleb rõhutada, et finantsjuht peab oma tegevuses silmas pidama just investorit, sest finantsisti ülesanne on saavutada investorile sobiv riski ja tulu kompromiss, meelitamaks ettevõttesse kapitali(või hoidmaks juba kaasatud kapitali ettevõttes).(V.Raudsepp ,,Finantssituatsioonid") Investeerimisprotsessi edu sõltub majandusruumi institutsioonilisest raamistikust, so. Seadustest, regulatsioonidest ja tavadest, mis loovad õiguslikud alused ja reguleerivad kapitaliomanike ja äriühingute vahelisi suhteid, so.õigusi ja kohustusi. Seda institutsiooni raamistikku nimetatakse kokkuvõtlikult corporate governence´i aluseks. (,,Finantskonverents ,,Ettevõtte väärtuste kasvatamine"" Rita Ilisson) 3 Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine 1
perekonnaõigus, võlaõigus. See süsteem on välja töötatud Saksamaal. Mõlemale süsteemile on omane see, et tsiviilõigus on kodifitseeritud. Romaani õigusperekonnale on iseloomulik institutsiooniline süsteem, germaani perekonnale pandektiline süsteem. Anglo- Ameerika ei tunnista kumbagi süsteemi. Skandinaavia maades ei saa rääkida tsiviilõiguse kodifitseerimisest, seega ka mitte institutsioonilisest ega pandektilisest süsteemist. Süsteemide võrdlus: hagidele vastab võlaõigus, isikutele vastab üldosa ja perekonnaõigus, asjadele vastab asjaõigus ja pärimisõigus. Tsiviiõiguse mõiste (objektiivses tähenduses) tsiviilõiguslikud normid, mis reguleerivad isikute varalisi ja teatud ulatuses isiklikke suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. Tsiviilõigus on suunatud võrdsuse põhimõttel baseeruvate varaliste suhete: omandisuhete ja vahetussuhete reguleerimisele