ning väärtusi, mis juhivad osalejate tegevust ja muutuvad neile edaspidiste otsuste tegemisel siduvaks ja ühtlasi ka institusiooni taasloovaks. Ajaloolise institutsionalismi eripäraks on ajaloolisele järjepidevusele ja õppimisele rõhumine ehk rõhumine rajasõltuvusele, mis kinnitab, et varem eksisteerinud institutsioonilistel struktuuridel on mõju hilisematele formatsioonidele. (Kuuse 2010, 11) Ajaloolised institutsionalistid pööravad tähelepanu sellele, kuidas valitsussüsteemi institutsionaalse disaini kohta tehtud otsused mõjutavad tulevikus indiviidide otsustetegemist (Lowndes 2002). Mõned autorid aga eelistavad rajasõltuvust ajaloolisest institutsionalismist eristada, kuna nende arvamusel opereerib rajasõltuvus süsteemi mingil kindlal tasandil (näiteks riigi), ajalooline institutsionalism aga opereerib süsteemi üksuse (näiteks institutsiooni) tasapinnal (Schwartz, Herman 2004 viidatud Kuuse
Pani aluse üldise heaolu käsitlusele, mis avaldas mõju paljude majandusteadlaste vaadetele. Ta oli es- imene majandusteadlane, kes võttis kasutusse Ceteris paribus* eelduse, mis hõlbustas kontsent- reeruda vaid analüüsis käsitletavatele faktoritele. Ta tõi majandusteadusesse lühi- ja pikaajalise perioodide mõiste ja see on jäänud tänapäevani neoklassikalise firmateooria oluliseks osaks. Marshall’i meetodeid kasutasid analüüsiks tihti “uued” institutsionalistid, kes mõtlesid va- nadest erinevalt (https://et.wikipedia.org/wiki/Institutsionaalne_majandusteadus, 03.11.2016). Marshall oli ka matemaatik, ajaloolane, riigimees ja filosoof. Kasutatud allikmaterjalid Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. 5. köide: MAAP-PAIR. Tallinn: Valgus, 1973 https://www.britannica.com/biography/Alfred-Marshall http://www.encyclopedia.com/people/social-sciences-and-law/economics-biographies/al- fred-marshall#B https://www.youtube.com/watch?v=QvPsbgXuD0I http://www
kategooriasse. Liigitav tähendus ei hinda kunstiteost heaks ega halvaks. Artefakti all tuleb mõista inimese poolt tehtud objekti vastandina loodusobjektile. Seejuures võib loodusobjektist omistamise käigus (galeriisse viiduna) saada samuti artefakt. Hindamisele kandideerimine on artefakti teatud omaduste (ühe tahu) esitlemine. Kunstimaailmana näeb Dickie kunstnikke, kuraatoreid, kriitikuid ja filmitegijaid. 6. Institutsionaalset kunstiteooriat on kritiseeritud formaalsuses. Institutsionalistid eeldaksid justkui, et kunsti tegemiseks on vaja sotsiaalseid eeldusi. Tegelikkuses see nii ei ole, kunstnikuks olemine ei nõua formaalseid kriteeriumeid. Samuti on institutsionaalsuse ideed kritiseerinud Monroe Beardsley, kes väidab, et tegelikult ei ole kunstimaailma olemasolu kunsti tegemiseks vajalik, sest kunstnik võib maalida ka koopas sõltumata igasugustest sotsiaalsetest institutsioonidest. 1. Esteetiline kunstiteooria püüab kunsti defineerida esteetilise kogemuse kaudu.
annaabi.ee 
