keskus. 39. Vaheaju-ülesanne anda ajukoorde edasi meelsest saadud info. 40. Eesaju poolkerad-koosnevad suuremalt jaolt ajukoorest(80%).Suuraju koores toimub kõrgem närvitalitlus. 41. Lobotoomia-patsiendi aju eesmiste sagarate läbilõikammine. 42. Insult- verevarustushäire 43. infarkt-vere juurdevoolu lakkamisest tekkiv südame,aju,kopsu või selles osas kärbus 44. James-Lange teooria emotsionaalne elamus on reaktsiooniks instinktiivsetele kehalistele muutustele,mis toimusid reaktsioonina mingile olukorrale või sündmusele 45. Idiosünkraasia- organismi kõrgenenud tundlikkus mõne ärrituse suhtes.Iseloomulik käitumisviis nt tugev kuni haiglane vastumeelsus millegi suhtes. 46. Duck (1982) taandareneva suhte faasid: psüühikasisene,diaadiline,sotsiaalne ja matuseriituse faasid. 47. Frenoloogia- õpetus sellest, et isiksuseomadused ja käitumiseelistused sältuvad ajukolju kujust. 48
vanematega ja üleüldine hoolimine. Ema või emakuju loetakse selle maja eriti tugevaks jooneks. Kodul ja kaitsval ümbrusel on sarnasust analoogiaga üsast ja hauast- seega tähtsustatakse siin nii sündi kui ka surma. Päikesemärgid Vähk (21.Juuni- 21. Juuli) Tüüpilised jooned Vähkide põhiomaduseks on kaitsev loomus, mida aeg-ajalt varjutab kangekaelsus ja tujukus. nad kipuvad kõige pärast muretsema, aga tänu tähelepanuväärsest heale intuitsioonile võivad nad oma instinktiivsetele reageeringutele ja otsustele kindlad olla. Vähke iseloomustab ka teatud muutlikkus, mis avaldub vägagi mitmel kujul. Nad suudavad kiiresti omandada kuuldud informatsiooni ja teistelt harjumusi üle võtta. Samuti on tüüpilist Vähki kerge solvata, ta meenutab oma looduslikku nimekaime-näilise kõva koore all peitub õrnatundeline ja haavatav sisu. Vähi sodiaagimärgi sümbol on krabi, olend, kelle harjumused annavad pildi selle
keskkonna märguannetele. Biheivioristide arvates saab kogu inimkonna käitumist seletada õigete reageeringutega keskkonna märguannetele. Mõtlemine on biheivioristide arvates õppimise juures teisejärguline (Krull, 2001). Biheivioristlikes õppimisteooriates käsitletakse peamiselt klassikalist, assotsiatiivset ja operantset tingitust (Krull, 2001). Klassikaline tingimine seisneb indiviidi võimes õppida tootma emotsionaalseid ja füsioloogilisi reaktsioone sarnaselt instinktiivsetele või reflektiivsetele vastustele. Me kasutame klassikalist tingimist, et seletada kuidas inimesed õpivad kasutama tahtmatuid emotsionaalseid ja füsioloogilisi reaktsioone klassisiseste tegevuste jm tagajärjel (Eggen, Kauchak, 2007). Assotsiatiivne õppimine on stiimulite või reaktsioonide seostamine (uute käitumisviiside omandamine, vanade käitumisviiside modifitseerimine ja asendamine uutega, uued seosed käitumise ja keskkonna vahel) (Hannuste, s.a)
kaasasündinud võimet vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi. Biheivioristide arvates on kogu inimkäitumine seletatav õige reageerimisega keskkonnamärguannetele. Klassikaline tingitus on biheivioristliku õppeteooria üks osa mis selgitab kuidas me õpime tahmatult emotsionaalset või psüühilist reageerimist ja mis on sarnased instinktiivsetele või refleksiivsetele reageerimistele. Ehk kui me kogeme midagi negatiivset võtame näiteks, et me kukume eksamil läbi siis me võime hakata kogema enne igat järgnevat eksamit ärevust ja seda mitte ainult selle kindla aine eksamil vaid ka teistes ainetes. Õppimine seisneb uue märguande omandamises. 1 Assotsiatiivne tingitus Klassikalise tingituse kujunemiseks on vajalik orienteerumisrefleksi
annaabi.ee 
