sügavusega väljahingamist kopsudesse jäävat ruumala nimettaakse funktsionaalseks residuaalkapatsiteediks (FRC). Selles ruumalas uuendatakse iga gingamisega osa alveolaargaasist, mis moodustab puhverruumi väljisrõhu ja vere vahel. Ruumalasid, millel puuduvad tinglikud alajaotused, nimetatakse mahtudeks, mitmest mahust koosnevaid ruumalasid aga mahtuvuseks e kapatsiteetideks. Kopsude elulist mahtuvust e vitaalkapatsiteeti ja selle alajaotusi ekspiratoortset reservmahtu, hingamismahtu ja inspiratoorset reservmahtu saab registreerida spirograafi abil. Kopsude residuaalmahu määramise tuntumad meetodid põhinevad mingi testgaasi kopsudesse sisse- või kopsudest väljauhtmisel. Alveolaarventilatsiooni ja kopsude verevoolutuse suhe: Hingamisgaasid difundeeruvad läbi alveolaarmembraani ja venoosne veri arterialiseerub siis, kui ventileeritud alveoole ümbritsevad verega läbivoolutaud kapillaarid, see sõltub kopsude alvolaarventilatsiooni (VA) ja kopsude verevoolutuse e perfusiooni (Q) suhtest
Kopsude kogumahtuvuseks e totaalkapatsiteediks (TLC)- ruumala kopsudes maksimaalse sissehingamise järel. Funktsionaalseks residuaalkapatsiteediks (FRC)- kopsudesse jääv ruumala pärast tavalise sügavusega väljahingamist. Ruumalasid, millel puuduvad tinglikud alajaotused, nimetatakse mahtudeks, mitmest mahust koosnevaid ruumalasid aga mahtuvuseks e kapatsiteetideks. Kopsude elulist mahtuvust e vitaalkapatsiteeti ja selle alajaotusi – ekspiratoortset reservmahtu, hingamismahtu ja inspiratoorset reservmahtu saab registreerida spirograafi abil. Kopsude residuaalmahu määramise tuntumad meetodid põhinevad mingi testgaasi kopsudesse sisse- või kopsudest väljauhtmisel. Hingamisgaasid difundeeruvad läbi alveolaarmembraani ja venoosne veri arterialiseerub siis, kui ventileeritud alveoole ümbritsevad verega läbivoolutaud kapillaarid, see sõltub kopsude alvolaarventilatsiooni (V A) ja kopsude verevoolutuse e perfusiooni (Q) suhtest
suuremulliline rägin sarnaneb kõrrest joomise heliga. Hõõrdumiskahin – pleurasisene hõõrdumine, mis tekib pleuriidi korral põletikuliste pleuralestmete üksteise vastu hõõrdumisel. Lõrin – hingamisheli, mida tekitab pehme suulae või kurguseinte liikumine magava või teadvushäiretega patsiendi hingamise ajal. Striidor – vilisev hingamisheli, mis on märk sellest, et ülemised hingamisteed on sulgunud või ahenenud. Sissehingamisel on kuulda inspiratoorset striidorit, väljahingamisel ekspiratoorset striidorit. Näidisjuhtum Arutlete oma kolleegidega parajasti uute hügieenieeskirjade teemal, kui teie kiirabibrigaad saadetakse hingamishäiretega patsiendi juurde. Lähemat teavet patsiendi olukorra kohta ei oska häirekeskus teile anda. Väljakutse aadressil avab ühepereelamu ukse haukuvat koera jalaga eemale lükkav vanem naine, kes räägib, et tema mees ei saa hästi hingata. Pärast seda, kui naine on teie palvel koera
annaabi.ee 
