sunteesi blokeerimist kindla nukleotiidi kohal. Tulemuseks on jallegi erineva pikkusega fragmendid, mille elektroforeesil joonistub valja DNA molekuli NH jarjestus. DNA NH jarjestuse maaramine on aluseks koigile teistele meetoditele insenergeneetika vallas. See voimaldab leida genoomi piirkonnad, mis kodeerivad proteiinide sunteesi ja maarata ka proteiinide aminohappelise koostise. Rekombinant DNA tehnoloogia ja insenergeneetika Pohiliselt on kolm ainevaldkonda, kus insenergeneetikal on lahiajal laiem perspektiiv. (1) Teatud spetsiifiliste molekulide tootmine suurtes hulkades. Siia kuuluvad esmajoones DNA ja RNA molekulid, kuid samuti mitmesuguste proteiinide produktsioon, millele eelneb vastava geeni viimine sobiva peremehe genoomi (eelkoige bakterid, kuid ka taimed ja loomad). Sel teel on voimalik produtseerida nii ensuume kui hormoone kui ka viiruse kapsliproteiine, mida saab kasutada kui vaktsiine.
avastamine ja eelsoodumuste päritavuse uurimine, - geeniteraapia e geenide siirdamine) Veterinaarmikrobioloogia (- mikroobide patogeensuse ja virulentsuse geneetilise määratuse ja selle muutlikkuse selgitamine, - ravimresistentsete mikroobi- ja nugiliste tüvede kujunemise ja resistentsuse mehhanismide selgitamine, - mikroobide genotüpiseerimine, molekulaar-epidemioloogia, - mikroobide geneetiline modifitseerimine (insenergeneetikal baseeruvate vaktsiinide ja diagnostikumide loomine) Veterinaarimmunoloogia (- loomade immuunsuse ja resistentsuse geneetika uurimine; - resistentsete liinide ja tõugude kujundamine e. veterinaarselektsioon) Veterinaarfarmakoloogia (- farmakokineetiliste protsesside geneetilise determineerituse selgitamine, - ravimitele reageerimise geneetilise varieeruvuse sedastamine loomapopulatsiooni-des, - genotüübi- ja indiviidispetsiifiliste ravimite loomine)
parilike eelsoodumuste avastamine ja eelsoodumuste paritavuse uurimine, geeniteraapia e geenide siirdamine (2) Veterinaarmikrobioloogia: mikroobide patogeensuse ja virulentsuse geneetilise maaratuse ja selle muutlikkuse selgitamine, ravimresistentsete mikroobi-ja nugiliste tuvede kujunemise ja resistentsuse mehhanismide selgitamine, mikroobide genotupiseerimine, molekulaar-epidemioloogia, mikroobide geneetiline modifitseerimine (insenergeneetikal baseeruvate vaktsiinide ja diagnostikumide loomine); (3) Veterinaarimmunoloogia loomade immuunsuse ja resistentsuse geneetika uurimine; .resistentsete liinide ja tougude kujundamine e. veterinaarselektsioon, (4) Veterinaarfarmakoloogia .farmakokineetiliste protsesside geneetilise determineerituse selgitamine, .ravimitele reageerimise geneetilise varieeruvuse sedastamine loomapopulatsioonides, .genotuubi-ja indiviidispetsiifiliste ravimite loomine
üks DNA-molekul, mille järjestus ühtub materjalile lisatava praimeriga, siis on see avastatav. RNA uurimiseks ja paljundamiseks PCR meetodil on esmalt vajalik RNA transkribeerida DNA-ks, mida saab teha ensüümi- pöördtranskriptaasi abil, mida leidub retroviirustest nakatunud rakkudes. Sel moel sünteesitud DNA-st on vôimalik saada hiljem taas RNA-molekulid. Joonis. Polümeraas-ahelreaktsiooni etapid Pôhilised valdkonnad, kus insenergeneetikal on laiem perspektiiv. 1) Teatud spetsiifiliste molekulide tootmine suurtes hulkades. Siia kuuluvad esmajoones DNA ja RNA molekulid, kuid samuti mitmesuguste proteiinide produktsioon, millele eelneb vastava geeni viimine sobiva peremehe genoomi (eelkôige bakterid, kuid ka taimed ja loomad). Sel teel on vôimalik produtseerida nii ensüüme kui hormoone kui ka viiruse kapsliproteiine, mida saab kasutada kui vaktsiine.
annaabi.ee 
