Geštaltpsühholoogia põhiprintsiipid peegeldumine Lewini teoorias: - Inimeste maailmapilt või tunnetatavate nähtuste kujund - geštalt ei kujune mitte üksikute aistingute ja tunnetatud elementide järjestikuse sünteesiga, vaid kohe tekkiva süsteemse, struktureeritud terviku tajuga - Tunnetatud kujund tekib n-ö antud hetkel {ad hoc), ilma et varasemal kogemusel oleks selle kujunemisel erilist mõju. Geštaldi taju kujutab endast ahaa-elamust ehk insaiti. Minevikukogemused võivad küll aktualiseeruda olevikulisena, ent neil pole kaugeltki seda tähtsust, mille andsid inimese varasemale elule nii psühhoanalüütikud kui ka biheivioristid. - Isomorfsuse printsiip postuleerib eri teaduste esile toodud seaduspärasuste põhimõttelist samasust. Sellest põhimõttest lähtudes võttis Lewin inimese hingeelu nähtuste kirjeldamisel laialt kasutusele mõisteid ja seletusskeeme keemiast, matemaatikast, topoloogiast ning füüsikast. Seegi
tema vastu astub ängistus, mis on kokkupõrkest reaalsuse või üliminaga tekkinud, aga mis kuulub mina sisse. Seega võime öelda, et kõik teised konflikti liigid - miski ja reaalsuse vahel, miski ja ülimina vahel, miski vastandlike tungide vahel, on alati mina kaudu vahendatud, s.t. konflikt on mina ja miski vahel. Seetõttu on ka loomulik psühhoanalüüsi universaalne ravimeetod - õhendades barjääri eelteadvuse ja mittetetadvuse piiril, võimaldada patsiendile insaiti oma miski juurde, et sealt midagi mina valdustesse tuua, sellega koos ka selle osa energia mina käsutusse andes. Ehk: “Kus oli miski, seal saab olema mina” (Freud, 1923). Mina funktsioonid on 3 liiki: (1) Miski ohjeldamine, et vähendada ängistust. Selleks arendab mina kaitsemehhanismid. Seda suunda on kõige enam läbi töötanud Anna Freud. (2) Keskkonnaga suhtlemine, et miski soove täita. Selleks arendab mina tajumise ja mõtlemise mehhanismid
üks abstraktsioon. Tegelikkuses kasutab iga inimene kujundilist ja sõnalist mõtlemist koos ja samaaegselt. Sõna võib aktiveerida ("produtseerida") temale vastava kujundi, kujundiline mõtlemine võib selle ümber organiseerida, luua alternatiivse mudeli ning selle asjakohasust testida. Lõpuks läheb ülesande tegelikuks lahendamiseks tõenäoliselt vaja ka kujundilise mõtlemise tulemuse sõnastamist. Samas näiteks Köhleri ahvidel polnud insaiti avastamise katses banaanikimbu kättesaamiseks vaja mitte sõnu, vaid tegusid, kuigi insaidi kujul tekkinud probleemi lahendus saabus eeldatavasti kujundlikul teel. Probleemide lahendamine Probleemide lahendamine koosneb kolmest etapist: (1) Probleemi sõnastamine (2) Lahenduse loomine ehk tegelik lahendus (3) Lahenduse õigsuse kontroll Probleemide lahendamine seisneb nende (1) struktureerimises, (2) struktuuri tuletamises ja (3) transformeerimises
annaabi.ee 
