materjalide (ligniin, tselluloos) lagundamisel, samuti tagavad seened komposti hea struktuuri (so väikesed agregaadid). 4 Mikroobid, kes viivad läbi kompostimisprotsessi, sattuvad sinna koos lähtematerjaliga, veega, õhu kaudu, kuid võidakse lisada ka spetsiaalseid tööstuslikke mikroobide segusid. Neid segusid (inokulume) võidakse lisada kas komposteerimise algul või juba lõppfaasis. Inokulumi tootjate väitel parandavad lisatud mikroobid komposti häid omadusi. Vahel võib kompost üle kuumeneda, sellega kaasneb enamike mikroobide surm. Järele jäävad üksnes bakterite spoorid, mis muutuvad aktiivseks kui tingimused muutuvad jälle soodsaks. Efektiivseks kompostimiseks vajalikud tingimused. Hapniku tase kompostitavas materjalis peaks olema 5 % või rohkem; kui hapnikku on vähem hakkab domineerima anaeroobne lagundamine ja tekib halva lõhna probleem
Jah, kui on tegemist obligatoorse aeroobiga. 3. Millal on otstarbekas kasutada pistekülvi? Kui tahetakse uurida bakterite hapnikuvajadust. Üldiselt anaeroobi puhul. 4. Millal kasutatakse joonkülvi kaldagarile või söötmeplaadile? Kui tahetakse puhaskultuuri eraldada või väikest biomassi üleskasvatada või mikroobide arvukust määrata. 5. Miks süviskülvi puhul jahutatakse agar enne Petri tassi valamist 50 kraadini? Saaks inokulumi ringikujuliselt segada, et mikroobid jaotuksid terves söötmes ühtlaselt. Kasv toimuks nii söötme sisse kui ka pinnale. Mikroobid häviks? 6. Miks inkubeeritakse söötmeplaate termostaadis ümberpööratult (põhi ülespoole)? Vältida kondentsvee teket. 7. Millistel juhtudel on joonkülviks parem kasutada külvinõela? Vähese mikroobikoguse väljakülvi tegemiseks. Pistekülviks. 8. Miks kuumutatakse katseklaaside, kolbide suudmeid enne ning pärast külvamist? Steriilimiseks
hendite lagundamisradedele. Biodegradeeritavuse ja koloogiliste krvalmjude testimine Uute kemikaalide puhul on vaja kontrollida, kas need lagunevad keskkonnas. OECD on vlja ttanud testid: 1) hendi bioloogilist lagundatavust hinnatakse CO2 eraldumise, O2 tarbimisintensiivsuse vi lahustunud orgaanilise ssiniku kontsentratsiooni vhenemise alusel heitvees vi mullas; katse viiakse lbi kontrollitud standardiseeritud (niiskus, temperatuur, min. toitained, inokulumi suurus) tingimustes; kui tulemus nitab 50-60% hendit lagunemist kindlaksmratud aja jooksul, siis eeldatakse et antud hend on biodegradeeritav. Sellele testile vivad jrgneda katsed, mille kigus uuritakse hendi lagunemise kineetikat spetsiifilistes tingimustes, mis sarnanevad tegelikule keskkonnale. Katsete usaldusvrsust saab tsta, kui kasutada radioaktiivse isotoobiga mrgistud hendeid. Oluline on kindlaks teha, millised vahe ja lppproduktid tekivad hendi lagunemisel.
Bakterite kasvukõver Suletud süsteemis toimub kasv teatud seaduspärasuste järgi, mida saab väljendada graafiliselt. Lag-kasvufaas. Kohe värske söötme inokuleerimise järel bakterid ei hakka kasvama vaid kohanevad uue keskkonnaga. Kuigi rakud ei jagune, võib toimuda rakkude mahu suurenemine, valkude, RNA ja DNA süntees ja metaboolne aktiivsus. Lag-faasi pikkus sõltub rakkude võimest üle saada sokist, mis kaasneb värskesse söötmesse külvamisega, söötmekomponentidest, inokulumi hulgast ajast, mis kulub bakteritel vajalike ensüümide sünteesiks, mis on vajalikud söötme komponentide katabolismiks. Log-kasvufaas ehk eksponentsiaalse kasvu faas. Rakud kasvavad balansseeritult, rakud jagunevad kaheks regulaarselt sama aja intervalli tagant. Rakkude arvukus suureneb geomeetrilises progressioonis. Rakkude konstantne jagunemiskiirus sõltub söötmest ja kasvutingimustest. Rakkude kasvukiirust
annaabi.ee 
