Haisev vöödik Cortinarius traganus Kitsemampel Cortinarius caperatus Rabavöödik Cortinarius ulginosus Cortinarius sp. Sgk Entolomataceae Prk Entoloma Sgk Hydnangiaceae Lakkrupik Laccaria laccata Sgk Inocybaceae Veinpunane narmasnutt Inocybe adaequata Siid-narmasnutt Inocybe geophylla Vill-narmasnutt Inocybe lanuginosa Kuhik-narmasnutt Inocybe rimosa Punapruun narmasnutt Inocybe umbrina(assmiliata) Sgk Lycoperdaceae Pirn-murumuna Lycoperdon pyriforme Harilik murumuna Lycoperdon caudatum Sgk Lyophyllaceae
Punakas Narmasnutt Inocybe erubescens, eesti keeles punakas narmasnutt on Eesti kõige mürgisem seen. Selle söömine põhjustab tõsist muskariinimürgitust. Viljakeha on kiudlooriga, noorelt üleni valged, hiljem kahvatukollakad. Katsumisel, lõikel ja vananemisel muutuvad laiguti roosakaspunaseks. Päris vanalt on üleni määrdunud-pruunikaspunased, tüsedad ja lihakad. Kübar on kühmuga, noorel seenel koonusjas kuni kellukjas, hiljem lamenev (lame-kellukjas või peaaegu lame). Algul valkjas kuni kahvatukollakas, vanemalt muutuvad roosakaskollaseks ja laiguti punakaks. Kuiv, radiaalkiuline ning enamasti lõhestunud servaga. Kübara läbimõõt on kuni 10 cm. Eoslehekesed on noorelt valkjad, vanemalt pruunikad kuni oliivpruunid ning jalale kinnitunud. Vajutamisel muutuvad punakaks. Jalg ja kübar on ühte värvi. Jalg on ühtlase jämedusega või alusel veidi jämedam, kiuline. Kõrgus kuni 8 cm, läbimõõ...
Punakas narmasnutt (Inocybe erubescens ) Punakas narmasnutt on noorelt kellukja kübaraga üleni valge seen, vanemalt laiuva kühmja radiaalkiulise kollakaspruunika tüseda kübaraga (kuni 10 cm), jämeda (kuni 2,5 cm) rõngata jalaga, oliivpruunide eoslehekestega, ebameeldiva lõhna ja maitsega. Liiki iseloomustav tunnus on katsumisel, lõikamisel ja vananemisel kõigis viljakeha osades ilmnevad roosakaspunased laigud. Päris vanalt muutub viljakeha üleni määrdunud pruunikaspunaseks, sellest tuleneb ka liigi nimetus. Punakas narmasnutt on surmavalt mürgine seen, mis kasvab tavaliselt jaanipäevast juuli keskpaigani enamasti parkides pärnade all ning on levinud üle kogu Eesti.Eriti sage on ta Taru ja selle lähiümbruse parkides. Punakas narmasnutt kasvab parkides siis, kui sinna hakkavad ilmuma ka esimesed kahvatupunased pilvikud. Linnaparkides tuleks aga seenekorjamist üldse vältida.Samuti võib teda segi ajada söödava kevad-võluheinikuga ja...
Valge kärbseseen Amanita virosa aetakse tihti segi söödava Aassampinjoniga Agaricus arvensis. Sisaldavad närvimürki. Lühikese peiteajaga (20 minutit paar tundi). Algul tekivad suukuivus, elevus, ebatavaline liikumisvajadus, eufooria, joove, meelepete (hallutsinogeenid). Järgneb rahutu uni, virgudes aga pohmell. Mürgitus võib saada eluohtlikuks, kui hingamine ja südametalitus tugevasti kiirenevad tekivad südame rütmihäired, krambid, süda seiskub. Punakas narmasnutt Inocybe erubescens Toimeained tekitavad raskeid muutusi inimese immuunsüsteemis. Kiirel toimimisel esinevad tavalised seenemürgistuse sümptomid. Enamasti tekivad haigusnähud mõne päeva või isegi aasta pärast: tekitab punaliblede kokkukleepumist, neerupuudulikkust (võib põhjustada surma). Tavavahelik Paxillus involtus Mürgid mõjuvad eluliselt tähtsatele siseorganitele (maks, neerud), raskematel juhtudel eluohtlikud. Pika peiteajaga (kuni 12 tundi)
teemadele (wiczkowska & Kowalkowska, 2015). Neljandas artiklis vaadeldakse lehitut pisikäppa kui Suurbritannia kõige ohustatumat orhidee liiki. Ohustatuse põhjusteks on välja toodud metsaraie, kasvukohtade vähenemine, trampimine, herbivoorsus ja kliimamuutus ning sellega seoses arvatakse, et see liik sureb lähitulevikus välja (Taylor & Roberts, 1992). Viiendas artiklis näidati, et lehitu pisikäpp on mükoheterotroofne orhidee, mis sõltub vajalike toitainete saamiseks Inocybe ja Hebeloma mükoriisadest (Liebel & Gebauer, 2011). Soomurakas, mesimurakas (Rubus arcticus) Leiti kaks artiklit. Üks artikkel käsitleb soomurakat kui väärtuslikku põllukultuuri ning mille saagikust vähendab oluliselt ebajahukaste, kahjustades soomuraka vilju ja lehti. Sellega võitlemiseks pakutakse välja ka alternatiive fungitsiidide kasutamisele (Kostamo et al., 2015). Teises artiklis võrreldakse kahte soomuraka kultiveerimisvõimalust, mille
kiirenevad tekivad süda m e rütmihäired, krambid, süda seiskub. Punane kärbseseen A manita m uscaria Panter kärbseseen A manita pantherina sisaldavad närvi mürki. Lühikese peiteajaga. Tekib rohke sülje, pisarate ja higivool, iiveldus, oksenda mine, k õhulahtisus ja valud. Pupillid ahenevad, tekivad näge mishäired. Hilje m südametalitus aeglustub, verer õhk langeb, tekib sokiseisund. V õib järgneda sur m. Punakas nar masnutt Inocybe erubescens toim eained tekitavad raskeid muutusi ini mese i m muunsuss üstee mis. Kiirel toimi misel esinevad tavaliselt seene m ürgituse sü mpto mid. Enamasti tekivad haigusnähud m õne päeva või isegi aasta pärast: tekib punaliblede kokkukleepu mine, neerupuudulikkus. Taevavahelik Paxillus involtus m ürgid m õjuvad eluliselt tähtsatele siseorganitele ( maks, neerud), raske matel juhtudel eluohtlikud. Pika peiteajaga ( kuni 12 tundi). Peale esi m esi s ü mpto m eid
annaabi.ee 
