Iseloomustage väike-firma eeliseid innovatsioonis ja tooge selle kohta konkreetse ettevõtte näide ( või otsige internetist) Sooviksin kirjutada sellisest ettevõttest nagu Smartwash Autopesulad OÜ. See kujutab endast minu jaoks küllaltki innovaatilist lähenemist teadatuntud asjale. Nimelt on Smartwashi näol tegemist väikeettevõttega, kuid teised sama alaga tegelejad ei ole väikeettevõtted. Nimelt autopesulad vajavad töötajaid, töötajatele peab maksma palka ja makse sellelt, tegelema personalipoliitikaga jne. Smartwash toimib aga nii, et 2 minutit ise pestes, maksab 1. Kiiremad saavad auto 3 eest puhtaks. Ettevõtte poolt on vesi, survepesur ning sampoon. On võimalik ka vaha lasta peale panna. Kodulehel tuuakse välja ka, et tegemist on kontaktivaba täisautomatiseeritud pesulaga. Idee kui selline ei ole iseenesest väga uudne, kuid Eestis küll. Selle antud konkreetse ettevõtte puhul ongi eeliseks see, et asi on minimalistlik ja toimib. Jää...
Sellisel ettevõtluses peaaegu puuduvad riskid, kuna ollakse väga ettevaatlikud ning tähtsaid muutusi tehakse arvestades teiste kogemusi. Näiteks Ryanair Passiivne – see strateegia sobib neile, kes töötavad väga kitsal spetsialiseerumisel ning nende tooted ei ole lõplikud. Taolised firmad lihtsalt teevad seda, mida neilt nõuavad tellijad. Neil puudub igasugune iseseisev innovatsiooni tegevus ning puuduvad ka riskid. 8.Millistest elementidest koosneb rahvuslik (riiklik) innovatsioonisüsteem? Rahvuslik innovatsioonisüsteem on organisatsioonide (sh ettevõtete, ülikoolide, valitsusasutuste) ja nendevaheliste suhete süsteem, mille raames toimub majanduslikult kasulike teadmiste ja tehnoloogiate loomine, levitamine ja rakendamine Rahvuslikus innovatsioonisüsteemis osaleb nii avalik kui erasektor, aga ka mittetulundusasutused, kes võivad tegutseda vahendajatena ja sidemehhanismina ettevõtete, teadusasutuste, poliitikategijate, investorite ja teiste osapoolte vahel.
Tehnoloogilised trajektoorid loovad konkurentsi ning panevad ettevõtted proovile. Firmad, mis ei suuda uue trajektooriga kohaneda, kaovad turult. Samas, tehnoloogilise trajektoori muutmine tuleneb sellest, et erinevad firmad omavahel konkureerivad. Organisatsiooniline võimekus konkurentsile vastu pidada toob varem või hiljem endaga vajadust trajektoori muutmiseks ning edaspidiseks arenguks. 22. Mida mõistetakse rahvusliku innovatsioonisüsteemi all; kirjelda rahvusliku innovatsioonisüsteemi erinevaid osapooli, nende rolli vastavas süsteemis ning mõju ettevõtluskeskkonnale? Rahvuslik innovatsioonisüsteem on organisatsioonide (sh ettevõtete, ülikoolide, valitsusasutuste) ja nendevaheliste suhete süsteem, mille raames toimub majanduslikult kasulike teadmiste ja tehnoloogiate loomine, levitamine ja rakendamine. 23.Mis on peamised klassikalised lähenemised riigi rollile innovatsioonipoliitikas ja mis on olnud nende peamised avaldumisvormid ajaloolises perspektiivis?
tehnoloogiad turundatavateks toodeteks) erinevates valdkondades. Firmad erinevad: · tehnoloogiliste ja turuvõimaluste poolest, mis neile avanevad · suutlikkuse poolest oma tegevuste tulemusi omistada (appropriate the benefits of their activities) · nende poolt akumuleeritud kompetentsi ja võimekuse poolest (competencies and capabilities) · nende spetsiifiliste otsimisrutiinide poolest, mis tuleneb nende teadmiste baasist Loeng 8: Mida mõistetakse rahvusliku innovatsioonisüsteemi all; kirjelda rahvusliku innovatsioonisüsteemi erinevaid osapooli, nende rolli vastavas süsteemis ning mõju ettevõtluskeskkonnale? Innovatsioonisüsteemi on võimalik defineerida kui kogumit institutsioone, mis individuaalselt ja ühiselt panustavad uute tehnoloogiate arendamisse ja levitamisse. Omavahel tihedalt seotud institutsioonide süsteemis luuakse ja vahetatakse uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks
Hoolimata tohutu hulga noorte inimeste olemasolust, kes suudavad teha vaid erilisi kutseoskusi mittenõudvat füüsilist tööd, peavad arenevad riigid nüüdsest oma kasvu rajama kas tehnoloogilisele liidrirollile või antud tööstusharu maailma liidritega võrdsele produktiivsusele kui nad just ise ei soovi maailmas liidripositsioonile asuda. Sama kehtib kõigis teisteski valdkondades -- tootekujunduses, turunduses, rahanduses või innovatsioonis -- see tähendab juhtimises tervikuna. Kui tegevustulemus ci vasta maailma kõrgstandarditele, ei aita ka see, kui kulud on väga madalad ja valitsuse subsiidiumid suured. Sellest hoolimata seisame järgmise paari aastakümne jooksul tõenäoliselt silmitsi protektsionismilainega, mis ulatub kõikjale üle maailma. Kuid säärased müürid ei kaitse enam maailmatasemele mittevastavaid institutsioone, eriti äriettevõtteid. Müür muudab need üksnes kergemini haavatavateks.
annaabi.ee 
