Tehnoloogilis-majanduslik paradigma – hõlmab kogu majandussektorit k.a organisatsioonilist ning finantsstruktuuri. "Iga tehnoloogiline revolutsioon toob seega aegamööda endaga kaasa uue tehnoloogilis-majandusliku paradigma, millest ettevõtjad, innovaatorid, investeerijad ja tarbijad juhinduvad ... kogu antud paradigma kestuse vältel" (Perez 2002).2 Riigi roll majandusarengus. Innovatsioonipoliitika Mis on peamised lähenemised riigi rollile majandus- ja innovatsioonipoliitikas, kirjelda nende lähenemiste põhisisu ja peamiseid erinevusi? 1)Rahva juhtimine "õige äri juurde", s.t majanduskasvu tegevusspetsiifilise olemuse tunnustamine ajaloolise alguspunktina. 2)Suhtelise eelise loomine "õiges äris". Kõikide edukate, rikkamatele riikidele järelejõudmise strateegiate ühiseks elemendiks on veendumus, et vaba kaubandust ei vajata seni, kuni riik pole loonud suhtelist eelist "õiges" majandustegevuses
määratleda niisuguste poliitikate võimalikud riskid ja vastuargumendid. See peaks 4 võimaldama välja tuua ühiskonna innovaatilisuse taset tõepoolest kasvatavate jätkusuutlike mõjude saavutamise kriteeriumid. [1] Selliste poliitikate katalüütiline mõju või hoopis lühiajalise ja valesti panustatud tõukeefekti ilmnemine sõltub mitmetest erinevatest aspektidest, millega tuleks arvestada koordineeritult. Muutused innovatsioonipoliitikas on tihedalt seotud innovatsiooniteooria ja mudelite arenguga. Kaasaegne süsteemne vaade toetab arusaama, et innovaatilise kasvu üheks peamiseks tõukejõuks on innovatsioonisüsteemi liikmete vahelised tihedad suhted. Seega innovatsioonisüsteemid hõlmavad nii innovatsioonivõimekuste loomist pakkumise poolelt kui ka turgude tekitamist innovatsioonidele nõudluse poolelt. Need kaks poolt on omavahel seotud tootja-kasutaja
22. Mida mõistetakse rahvusliku innovatsioonisüsteemi all; kirjelda rahvusliku innovatsioonisüsteemi erinevaid osapooli, nende rolli vastavas süsteemis ning mõju ettevõtluskeskkonnale? Rahvuslik innovatsioonisüsteem on organisatsioonide (sh ettevõtete, ülikoolide, valitsusasutuste) ja nendevaheliste suhete süsteem, mille raames toimub majanduslikult kasulike teadmiste ja tehnoloogiate loomine, levitamine ja rakendamine. 23.Mis on peamised klassikalised lähenemised riigi rollile innovatsioonipoliitikas ja mis on olnud nende peamised avaldumisvormid ajaloolises perspektiivis? 1)Rahva juhtimine "õige äri juurde", s.t majanduskasvu tegevusspetsiifilise olemuse tunnustamine ajaloolise alguspunktina. 2)Suhtelise eelise loomine "õiges äris". Kõikide edukate, rikkamatele riikidele järelejõudmise strateegiate ühiseks elemendiks on veendumus, et vaba kaubandust ei vajata seni, kuni riik pole loonud suhtelist eelist "õiges" majandustegevuses
uute toodete arendamise ja koostöö vallas, mistõttu neil puuduvad tagatiskapital ning haritud inimkapital. Seega võiks väikeriigi majanduskasvu jaoks üheks kriitilisemaks faktoriks pidada inimkapitali arendamist, et võimaldada kõrgema lisandväärtusega tootmistegevust. See aga nõuab omavahel tihedalt seotud ja vastastikku täiendavat haridus-, teadus-, tööstus- ja innovatsioonipoliitikate süsteemi. Mis on peamised klassikalised lähenemised riigi rollile innovatsioonipoliitikas ja mis on olnud nende peamised avaldumisvormid ajaloolises perspektiivis? Neoklassitsistlik riigi roll piiratud, tegeleb konkurentsi ja ettevõtluskeskkonna parandamisega. Vabakaubandusliku mõtlemise ideoloogia, eriti Inglismaal. Peale teist maailmasõda Lõuna-Ameerika ja Aasia valisid spetsiifilise tootegrupile või tööstuse konsentreerumise idee. Arendama spetsiilfilisi tootmisharusid. Evolutsioonilises pigem olla ettevaatlik ning pigem arendada riikliku siseettevõtlust ning