Uue turu avamine Uue toorainete või pooltoodete hankeallika hõivamine Mistahes tegevusharu uudse organiseerimise läbiviimine Innovatsiooni eriliigid: Finantsinnovatsioon Tarneahela innovatsioon Ärimudeli innovatsioon Oluline innovatsioon Täiendinnovatsioon Läbimurdeline innovatsioon 3. Kust saadakse ideid innovatsioonideks? Millised on innovatsiooni allikad? (vt. slaide CIS kohta) vt ka T.R 4.3 Innovatsiooni põhiallikad on ettevõtte hankijad, tarbijad ja kliendid, konkurendid ja sama haru teised ettevõtted. Innovatsiooni allikad: Tootjainnovatsioone, mille puhul inimene või ettevõte tegeleb uuendustega eesmärgiga innovatsiooni tulemusi turul realiseerida. Kasutajainnovatsioone, mille puhul inimene või ettevõte tegeleb uuendustega isiklikuks või
Kindlustatavale on turvalisus rohkem väärt kui väike kindlustuspreemia, aga ka kindlustus töötab kasumiga. Viimane võib sellist äri endale lubada suurte arvude seaduse olemasolu tõttu, sest piisavalt paljude tehingute korral muutub risk ennustatavaks. Sedavõrd ei tule siin ilmsiks mitte üksnes vahetuseelised, vaid ka spetsialiseerumise eelised. Kindlustus peab indiviide julgustama uuteks ja riskantseteks investeeringuteks ja innovatsioonideks. Saavutuskonkurentsis konkureeritakse koostöövõimaluste pärast. Siin pole vaatluse all mitte üksnes konkurentide koostegevus, vaid kaasatakse ka need asjaosalised kellele konkurendid oma saavutusi pakuvad, seega turu vastaspool. Siin võisteldakse vahetuspartnerilt loodetava hüvitise nimel. Saavutuskonkurentsi näited : Poliitikud, kes oma programmidega konkureerivad valijate häälte pärast; Vallad, kes oma infrastruktuuri arendamisega võistlevad
mõju organisatsiooni eesmärkidele. Üldiselt võib öelda, et on raske eristada organisatsioonilist ning juhtimisinnovatsiooni, kuna mõlemad definitsioonid sisaldavad sarnaseid elemente. 3. Millised on neli peamist mõõdet, mis suunas innovatsioone tehakse nn. Innovatsiooni 4 P mudel (4P Innovationspace - J.Tidd/J.Bessant) (fail 4Ps explanation kirjanduses) Toodetes, teenustes, tehnoloogilised, turunduslikud 4. Kust saadakse ideid innovatsioonideks? Millised on innovatsiooni allikad? Millised on põhilised innovatsioonivõimaluste otsingute allikad (vt. slaide CIS kohta) vt ka T.R 4.3 või Tidd/Bessanti 2009 ch. 5 Ühe allikapõhise jaotuse alusel eristatakse: a. Tootjainnovatsioone, mille puhul inimene või ettevõte tegeleb uuendustega eesmärgiga innovatsiooni tulemusi turul realiseerida. b. Kasutajainnovatsioone, mille puhul inimene või ettevõte tegeleb uuendustega
90% toodangust. Kõrged impordinäitajad pole tingitud siiski turu nõrkusest vaid on sihilik strateegia. Kanada ainus suur multinatsionaalne firma on Northern Telecom. Nagu kõik tööstusmaad, impordib ka Kanada ohtralt tehnoloogiat. Avatud majanduses toetab tööstuse majanduslik kasv pidevat tehnoloogiaimporti. Veerand Kanada innovatsioodest on põhjustatud välismaisest tehnoloogiast, mis loob ideid ja vöimalusi peamisteka innovatsioonideks. Kanada impordib tehnoloogiat nelja peamise kanali kaudu: 1.Masinate import Kanada tööstuses on peamiselt vajalikud loodusressursside töötlemise masinad näiteks metsaraieks või kaevandamiseks. Peamistes tööstussektorites impordib kaks kolmandikku firmadest poole tarvilikest masinatest, aeronautika- ja farmakoloogiatööstuses on pea-aegu kogu varustus võõramaine. Enamus on pärit USA-st ja Euroopast. Kanada turg
ühte väärtpaberisse, jagatakse see erineva iskiga väärtpaberite vahel. Kindlustus toodab turvalisust, mille eest kindlustatav maksab kindlustuspreemiat. Sellega vahetab ta suure rahalise kahju riski väikeseks kindlaks kahjuks, mis tuleneb makstud preemiast. Nii kindlustatav kui ka kindlustaja on antud juhul võidumehed. kindlustuse ühiskondlik roll: ta peab julgustama indiviide uuteks ja riskantseteks investeeringuteks ja innovatsioonideks. Üht üldist vastutusprobleemi lahendust oleme juba uurinud eraomandi institutsiooni.Omanik vastutab ise tagajärgede eest, mida ta oma omandi kasutamisega on tekitanud. Just see on antud institutsiooni otsustav eelis. 5. Saavutuskonkurents Saavutuskonkurentsi iseärasuseks on asjaolu, et konkureeritakse koostöövõimaluste pärast. Et saavutuskonkurents saaks teoks, on vaja mitmeid institutsioonilisi meetmeid, mis