2. Säästliku energiavarustuse ja -tarbimise tagamiseks parandatakse energiatõhusust energia tootjate, transportijate ja tarbijate juures, suurendatakse taastuvate energiaallikate ning koostootmise osakaalu energiabilansis optimaalse tasemeni, millega ei kahjustata keskkonda. Osaletakse fossiilkütuste põletamise süsinikuvabade tehnoloogiate väljatöötamisel. Säästliku energiavarustuse ja -tarbimise arendamisel suurendatakse avalikkuse teadlikkust võimalikest lahendustest ja innovaatilistest tehnoloogiatest ning aidatakse kaasa uute lahenduste rakendamisele. 3. Põhjendatud hinnaga energiavarustuse eesmärgil arendatakse regulatsiooni, mis väldiks turumoonutusi ning turupositsiooni kuritarvitamist energiaettevõtjate poolt. Samas peab energiakandjate hind suunama mõistlikke energiasäästu investeeringuid tegema. Energiatoodete ja -oskusteabe ekspordile suunatud tegevused peavad lähtuma Eesti elanike huvidest ning tootma võimalikult suurt lisandväärtust Eesti riigile.
Mina valisin enda teemaks spartaliku kasvatuse ja haridussüsteemi, kuna minu jaoks on antiikaeg alati kõige suuremat huvi pakkunud. On ju öeldud, et Kreeka on meie tsivilisatsiooni häll ning selle tundmine annab parema mõistmise tänapäevast. Pearõhk minu referaadis on militaarsuse esinemisel spartalikus elus. Nimelt on just see see miski, mis neid kõige paremini määratleda laseb. Samuti räägivad paljud olemasolevad allikad just spartalaste sõjaväelisusest. Kuna aga allikad võivad olla vahel ka eksitavad, siis üritan mina leida põhjuseid sellise elukorralduse jaoks ja näidata, ehk ei olnudki kõik nii hull, kui mõned välja lasevad paista. Et paremini mõista spartalasi, tuleb vaadata, kus nad elasid ja millised tingimused valitsesid nende kodukohas. Sparta asus Kreekas täpsemalt Peloponnesose poolsaarel, Lakoonika maakonnas. Sealt on tulnud ka väljend ,,lakooniline kõneviis", mis spartalasi iseloomustas ja mille pärast nad ka terves anti...
partneritega. Välispartneritega innovatsioonikoostööd teinud ettevõtete osakaal püsinud stabiilselt kõrgel tasemel erinevates innovatsiooniuuringutes, mis on ootuspärane, arvestades Eesti siseturu piiratust. (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, 2011) Euroopa riikide võrdluses paistab Eesti silma väga kõrge (keskmisest 2 korda kõrgema) Euroopa-sisese koostöö tasemega. Eesti koostöö taseme näitaja (48,6% innovaatilistest ettevõtetest) on vaid veidi madalam võrreldes Sloveeniaga, kus koostööd teinud ettevõtete osakaal oli kõrgeim Euroopas). Balti riikidest on Läti rahvusvahelised koostöönäitajad kõigi partnerite hulgas oluliselt madalamad. Mitmed väikeriigid eristuvad selles innovatsiooniuuringus kõrge innovatsioonikoostöö taseme poolest, seejuures on näiteks Sloveenia, Eesti, Küprose, aga ka Luksemburgi jaoks Euroopa-sisese innovatsioonikoostöö