7)Kuivarahu 8)Kurgurahu 9)Käkimaa 10)Käkirahu 11)Laasirahu 12)Lambarahu 13)Lausma saar 14)Linderahu 15)Loonalaid 16)Mihklirahu 17)Noogimaa 18)Pihlalaid 19)Piskumadal 20)Punasekivirahu 21)Pätsurahu 22)Rannasitik 23)Riinurahu 24)Saarejaagu rahud 25)Salava 26)Sepasitik 27)Sokulaid 28)Säinaste kuiv 29)Telve 30)Umalakotid 31)Urverahu 32)Vasikalaid 33)Võrkrahu 34)Alumine Vaika saar on saar Saare maakonnas Vilsandi rahvuspargis Vilsandist läänes, Vaika saarte põhjapoolseim saar. 35)Innarahu on rahu Läänemeres Saaremaa Soegi ninast 1 kilomeeter läänes.Tuntud hüljeste poegimise kohana. 36)Karirahu on Vaika saarte hulka kuuluv saar Saare maakonnas Vilsandi rahvuspargis Vilsandist läänes. 37)Keskmine Vaika saar on Vaika saarte hulka kuuluv saar Saare maakonnas Vilsandi rahvuspargis Vilsandist läänes. 38)Kullipank on Vaika saarte hulka kuuluv saar Saare maakonnas Vilsandi rahvuspargis Vilsandist läänes.
poole sellest moodustab meri (Kuresoo, 1998). Kihelkonna ja Vilsandi ümbruses paljandub korall-lubjakivist biogermne dolomiit, siinsed rannad ja rahud on Eestile ebatüüpiliselt kaljused (Kuresoo, 1998). Vilsandi sakiline rannajoon ning saarte, rahude ja rannikujärvede rohkus meelitab veelinde. Meresaartel pesitseb 3500-4500 paari Vilsandi vapilindu- hahka. Praktiliselt ai nult Vilsandi randadel kohatakse meil läbirändavaid ning vahel ka talvituvaid merisirlasid. Vilsandi vetes, eriti Innarahu ja Harilaiu ümbruses elab aastaringselt hallhülgeid (Kuresoo, 1998). Hiiumaa laiud ja Käina laht Ramsari ala suurus on 17 700 hektarit ning selle piiridesse kuulub ka osa Hiiumaa kagurannikut (Kuresoo, 1998). Ramsari alaks liideti 17. juunil 1997. aastal (Aasma jt., 2008). Käina laht on madal, roostikurikas ja eutrofeerunud merelaht, mille veevahetus merega on peaaegu katkenud. Käina lahes on 23 roostikuga ümbritsetud pisisaart, mis pakuvad lindudele häid pesitsemisvõimalusi
Suguküpsus saavutatakse: isastel 6-10 aastaselt, emastel 5-6 aastaselt. Innaaeg on varakevadel, vahetult peale poegimist. Isasloomad omavad sellel ajal kuni 7 emasloomaga haaremeid. Poegimisaeg jääb Läänemere piirkonnas märtsi, Suurbritannia ja Norra rannikul septembrisse. Tiinus kestab aasta. Pojad (tavaliselt üks) sünnivad veebruari lõpus märtsis merejääle. Viletsate jääolude korral sobivatele saartele, laidudele nt. Laevarahu, Innarahu jt. Hülgepiim on lehmapiimast 15-20 korda rasvasem ning sisaldab 3 korda enam valku. Kolmanda elunädala lõpus kaalub noor hüljes 10 asemel juba 50-60 kilo st. paar kilo päevas. Kolmanda nädala lõpus, kui valge beebikarv on maha heidetud ning piisav rasvakiht naha alla kogunenud, on aeg esimest korda nina vette pista ja ise toitu otsima hakata. Hallhülge eluiga on ligi 40 aastat. 1.2.4. Ohustatus ja kaitse Hallhüljest ohustab eelkõige elukeskkonna reostumine
annaabi.ee 
