mõnda vana sõjaaegset punkri. Innaaeg hakkab talve lõpus, jaanuaris-veebruaris ja kestab kuni aprillini. Põhjapoolsetes populatsioonides hakkab innaaeg hiljem kui lõunapoolsetes. Jooksuaeg viib sageli konfliktideni karjas, kuna sigimisõigus on ainult domineerival paaril. Ülejäänud karja liikmed peavad aitama kutsikaid kasvatada ja kaitsta. Tiinus kestab 62-75 päeva. 2-9, harva kuni 12 või isegi 15 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses või hiljem, olenevalt innaajast. Nad on kilega kaetud kõrvaavadega ja pimedad, kaaludes 300 kuni 500g, väiksemates pesakondades võivad kaaluda kuni 700g. Nägijaks saavad 9-12 päeva pärast. Teise ja neljada elunädala vahel lõikuvad esimesed piimahambad. Siiski ei suuda osa kutsikaid oma esimesi elunädalaid üle elada, ükskõik kui palju nende eest koolitsetakse. Imetamine kestab umbes poolteist kuud. 3 kuni 4 nädalasi poegi toidetakse lisaks piimale ka
Piimapõhised magustoidud 4 3 PIIMATOODETE OMADUSED Piima keemiline koostis ning koostiskomponentide stabiilsus ja struktuur aga ka füüsikalised omadused varieeruvad suuresti. Selle põhjused võivad olla geneetilised erinevused loomaliikide, -tõugude ja -indiviidide vahel. Füsioloogilised eripärad, mis on tingitud laktatsiooni järgust, looma east, innaajast ja tiinusest. Keskkonnast, eeskätt söötmis- ja pidamistingimustest, aga ka klimaatilistest tingimustest põhjustatud. Piima omadustest oleneb ka sellest saadava toote omadused, aga mitte ainult, põhilised erinevused määrab ikkagi töötlemisviis ning juuretise kasutamise puhul kultuurbakteritest. Kuna piim on inimesele niivõrd väärtuslik toiduaine, on kasutusele võetud kõikvõimalikud töötlemisviisid ning tänu sellele esineb piim meie toidulaual väga mitmekülgsel viisil
Paljude erinevate töötlemisviiside abil on piimast võimalik toota hulganisti erinevaid piimatooteid. (Kikas, et al., 2012, lk 160) 5.4 Piimatoodete omadused Piima keemiline koostis ning koostiskomponentide stabiilsus ja struktuur aga ka füüsikalised omadused varieeruvad suuresti. Selle põhjused võivad olla geneetilised erinevused loomaliikide, -tõugude ja -indiviidide vahel. Füsioloogilised eripärad, mis on tingitud laktatsiooni järgust, looma east, innaajast ja tiinusest. Keskkonnast, eeskätt söötmis- ja pidamistingimustest, aga ka klimaatilistest tingimustest põhjustatud. Piima omadustest oleneb ka sellest saadava toote omadused, aga mitte ainult, põhilised erinevused määrab ikkagi töötlemisviis ning juuretise kasutamise puhul kultuurbakteritest. Kuna piim on inimesele niivõrd väärtuslik toiduaine, on kasutusele võetud kõikvõimalikud töötlemisviisid ning tänu sellele esineb piim meie toidulaual väga
annaabi.ee 
