jõuga tapnud.), vande andmisel võis kasutada ka abilisi, kes ei pruukinud kuritöö kohta midagi teada, piisas sellest, et nad ütlesid et kuritegu ei toimunud. ; ORDAALID, KOHTULIK KAHEVÕITLUS. Õiguse maagilisus seisnes selles, et tulemus oli võimalik välja selgitada eelnevate nimetatud protsesside käigus. Isikute erinev õigusjõulisus: Inimesed on seaduse ees ebavõrdsed .. Vaenus, Inkvisitsiooniprotsess kui kohtuprotsessi tüüp. Linnaõigused: ius mercatorum, linnaõiguse territoriaalsus. Magdeburgi õigus, Lübecki õigus. Õiguse ostetavuse küsimus. Rooma õigust hakati uuesti tundma õppima 12. Sajandil. Rooma õiguse kohaldamisega kaasajale tegelesid postglossaatorid, kuid rooma õiguse ulatuslik levik sai Saksamaal alguse alles 1516 sajandil. 15
millega määrati rahuperioode (kirikupühad, paastuaeg). Jumalarahu eeskujul hakkasid ilmalikud valitsejad rakendama maarahu (Landfrieden). Kuninga pealesunnitud otsus alamatele, hõlas kogu maa ala, kus kuningas viibis ning kuritegu loeti suunatuks mitte otseselt kannatanu, vaid kuninga vastu. Keelati vägivald relvitute vastu, sinna alla käisid ka juudid. Lisaks määrati rahukohad ja ajalised vaenukeelud. Esimene maarahu pärineb aastast 1093. (nn Svaabi rahu). Inkvisitsiooniprotsess kui kohtuprotsessi tüüp: Juurdlusprotsess. Inquere küsitlus. Kujunes välja 12.-13. sajandil. Kohtupidamine, kus kohtunik ise küsitleb mõlemaid osapooli, viib läbi juurdlust, kuulab üle asjaosalisi. Sai alguse krikliku õigusmõistmisena. Seda iseloomustas kohtu soov tuvastada tõde ning seetõttu tegeles kohus ratsionaalsete, mõistuspäraste tõendite uurimisega. See andis õiglasemaid tulemusi kui arhailine
13. saj jooksul hakkab selliste rühmade tähtsus kaduma, seda kerjusmunkade töö tõttu. Mõned sektid nagu 13. saj lõpul Parma lähedal esile kerkinud Apostelvennad tuli ka jõuga maha suruda. Nad olid äärmuslikud patukahetsejad, kes ootasid viimast aega ja üritasid tuhandeaastast rahuaega tuua vaimulikke ja aadlikke tappes. Ketserite vastu hakkas võitlema ka inkvisitsioon kui organisatsioon kitsamas tähenduses kiriklik asutus, mille eesmärk on võitlus ketserite vastu. Inkvisitsiooniprotsess oli protsessitüüp, mille käigus üritatakse juhtunud tõsiasju välja selgitada ülekuulamiste teel. Süüdimõistmiseks vaja vähemalt kaks kokkulangevat tunnistust või süüaluse enda ülestunnistust. Tihti oli võimalik, et süüalune jääb süüdi mõistmata ei saada kaht tunnistust. Raskemate kuritegude puhul lubati ka kahtlusaluse piinamist ülestunnistuseks. Ketserlus loeti aga raskemaks kuriteoks tegu majesteedi solvamisega