suhtlemiseks, nn. vahelüli, mis kandis edasi Jumala sõna. Pattudest pääsemiseks oli kirik teostanud 7 sakramenti, mida igaüks pidi elu jooksul ära täitma. Sinna kuulusid ristimine, leeritamine, laulatamine, armulaud, piht, viimne võidmine ja preestriks pühitsemine. Piisavalt palju tegevust terveks eluks. Sünnist surmani ning nii kogu aeg. Neid aga, kes kirikule kuuletuda ei soovinud või kaldusid kõrvale kristlikust õpetusest, ootas karm karistus, mida tol ajal nimetati inkvisitsiooniks. Ketserid protesteerisid eelkõige kiriku rikastumise ja ilmaliku võimu taotlemise vastu, selle eest neid loomulikult ka vihati. Inkvisitsioonikohuse käigus püüti välja selgitada ketsereid ja nõidasid, neid üle kuulata ning vajadusel karistada tuleriidal. Tuntud inkvisitsiooniohver 15. sajandist on prantslanna ja kangelane Jeanne d´Arc, kelle alatu kohtuprotsess lõppes traagiliselt nii neiu enda kui ka kõigi tema pooldajate jaoks
palju uusi ketserlikke liikumisi. Selline liikumine sundis kirikut otsima nende kontrollimise ja ära kaotamise vahendeid. Enamasti põletati ketsrid tuleriidal. Selline inimeste kohtlemine kiriku poolt on täiesti väär, kuna keegi ei tohiks sundida inimestele usku peale. Usk ei tohiks olla kohustuslik vaid just valikuline. Tänapäeval oleks see inimese õiguste rikkumine, ning rangesti karistatav. Ketsereid üritati ka päästa, seda nimetati inkvisitsiooniks. Selle teooria lõi kirikuisa Augustinus. Ta leidis, et ketseritel peaks olema võimalus pöörduda tagasi õige usu juurde. Eesmärgiks ei olnud enam karistuse loomine, vaid ketserlike vaadete leviku takistamine. Selline mõtlemine on natuke inimlikum, kuigi kas on õige sundida inimest valima usu või surma vahel. Võib olla keskajal oli usk liiga kõrgele kohale aetud, ning sellest ka tingitud tagajärjed.
*1054.a oli kirikulõhe. Kujunes läänekirik (ladina keel, Rooma paavst, katolik kirik) ja idakirik (õigeusk, kreeka keel, Konstantinoopol). *Investuuritüli oli paavstide ja keisrite vaheline tüli 11-12.saj. *Kloostrid olid vaimulike elupaigad (reeglina elasid seal mungad ja nunnad). Ketserid olid inimesed, kes tahtsid kristlusest eemale jääda (nende tõekspidamised ei ühtinud). Katoliku vaimulike kohtupidamist ketserite üle nimetati inkvisitsiooniks. *Kuulsad vaimulikud ordud keskajal olid dominiiklaste ordu, frantsisklaste ordu ja tsistertslaste ordu. *Tonsuur oli juuksepiir, kus pealagi oli kiilakas. See sümboliseerus Jeesus Kristuse okaskrooni. *Keskaegne kirikuehitus oli gooti (teravkaared, sihvakad tornid/võlvid, virtraažid) ja romaani (ümarkaared, kitsad/väiksed aknad) stiilis. 5. RISTISÕJAD * Ristisõjad olid paavsti/ kiriku poolt organiseeritud sõjakäigud. Nende peamised põhjused olid: