Haiguse arenedes tekib köha. Healoomulise kulu korral kaovad haigustunnused 6.- 14 päeval ja loomad tervistuvad. Tüsistuste korral tekib tugev valulik köha, ninaeritis muutub tihkeks ja venivaks, loom kõhnub ning karvkate tuhmub. Levik: levib karjas kiiresti, kui on loomi, kes pole sellega varem kokku puutunud. Levib otsese või kaudse kontaktiga. Diagnoosimine: Uurimiseks võtta noreproovid, äiged. Nakatada rakukultuur. Isoleerimine on kergem, kui proovid on võetud loomalt, kes on inkubatsiooniperioodis või akuutses faasis. See on RNA-viirus, mis paljuneb tsütoplasmas. Immuunofluoresentsiga on tsütoplasmas näha helendavad kogumikud. Rakud ei lüüsu, vaid tekivad süntsüütiumid. Paramyxoviridae -> Alamsugukond – Avulavirus -> Newcastle’i haiguse viirus (lindude paramüksoviirus-1) -> Newcastle’i haigus ehk lindude Aasia katk Newcastle´i haigus ehk lindude aasia katk on ägedalt kulgev nakkav lindude viirushaigus, mis
Diagnostika. Diagnoos reeglina sümptomite kulu järgi ajas, tuntud infektsiooniallika identifitseerimisel ja kõige kindlamalt spetsiifiliste seroloogiliste testide alusel. Parim on leida anti-HAV IgM (ELISA, RIA). Viiruse isoleerimist ei kasutata. Ravi ja profülaktika. Levikut vähendatakse potentsiaalselt kontamineeritud vee-toidu mittetarbimisega, kätepesuga. Joogivee kloorimine on reeglina viiruse tapmiseks piisav. Profülaktika antiseerumiga enne või varases inkubatsiooniperioodis (vähem kui 2 nädalat pärast ekspositsiooni) on 80…90% efektiivne kliinilise haiguse ennetamisel. On olemas surmatud HAV vaktsiin, Hiinas ka elusvaktsiin. Hepatiit E viirus Levib peamiselt fekaaloraalselt (E= enteeriline või epideemiline), eriti saastunud veega. Eraldi liik noroviiruste seas, 27…34 nm suur. Kapsiidiga RNA-viirus. Levib ülemaailmselt, aga problemaatiline on eelkõige arengumaades. Epideemiaid on raporteeritud Indias, Pakistanis, Nepaalis,
1) nakkushaiguste tahtest olenematu ravi üle; 2) eriarstiabi osutajate poolt nakkusohtliku materjali käitlemise nõuete täitmise üle. 4 HOSPITAALINFEKTSIOONI EPIDEMIOLOOGILISED ASPEKTID Hospitaalinfektsioon on mistahes mikroorganismi või selle toksiini poolt põhjustatud infektsioon, mis ei ole haige sissekirjutamisel haiglasse kliiniliselt ega laboratoorselt väljendunud ega ka inkubatsiooniperioodis, vaid mille tunnused või sümptomid ilmnevad pärast haiglas viibitud ajavahemikku. Enamus bakteriaalsete hospitaalinfektsioonide puhul ilmneb infektsioon 48 või enama tunni möödudes hospitaliseerimisest. "Haiglanakkustõrje standardid" määravad sobivaks ajavahemikuks kolm ööd (72t.). Haiglanakkuse tekkimise eelduseks on haigustekitajate olemasolu haiglas või tuuakse haigla keskkonda haigete, haiglapersonali ja külastajate poolt või seadmete, instrumentide ja muu varustusega.
annaabi.ee 
