INKONTINENTSI ABIVAHENDID Uriinipidamatus ehk inkontinentsus on tahtmatu urineerimine koguses, mis põhjustab sotsiaalseid- ja hügieenilisi probleeme. See on laialt levinud probleem ja Eestis arvatakse olevat 100 000 kuni 120 000 inimest, kellel esineb suuremal või vähemal määral uriinipidamatust. See on laialtlevinud probleem, mida saab enamikel juhtudel ravida ning kindlasti saab spetsiaalsete abivahenditega oma elukvaliteeti tõsta. Uriinipidamatuse põhjused võivad olla erinevad: · haigus (parkinsoni tõbi, lihasehaigused, diabeet) · liikumispuue · sünnitus · vanadus Uriinipidamatus esineb naistel ligikaudu kaks korda enam kui meestel - iga kolmas naine kogeb oma eluajal uriinipidamatust. Uriinipidamatuse all kannatavate naiste arv suureneb sünnituste arvuga - ligikaudu 10-l protsendil naistest, kes on sünnitanud kolm last, esineb uriinipidamatus. Neli last sünnitanud naiste hulgas on p...
mitmesugused psühhootilised seisundid, mis võivad olla tingitud ravimitest või muudest põhjustest. Inkontinents on üks sümptomitest ja võib taanduda psüühikahäire möödudes. Deliirium ehk äge segasusseisund, mille tõttu inimene ei tea, millal tal on vajadus urineerida, ning ta ei jõua õigeks ajaks tualettruumi. mitmed ravimid võivad kõrvaltoimena eakatel inimestel põhjustada inkontinentsi ja seda süvendada kofeiin, diureetikumid, rahustid/uinutid (kaasa arvatud alkohol), narkootilised ained, antikolinergilised preparaadid, alfa- ja beeta-adrenergilised agonistid, alfa-antagonistid ja kaltsiumi blokaatorid. piiratud liikumisvõime, mis on seotud paljude haigustega (artriit, puusaliigese deformatsioon, südamepuudulikkus, halb nägemine, halvatus), on vanemaealiste inkontinentsi võimalik põhjus.
Õ26kj(S) - 1 NEFROLOOGIA JA ÕENDUSABI JUHTUMI UURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 SISUKOR NEFROLOOGILISE HAIGE JUHTUM...............................................................................2 Sa töötad iseseisva õenduse osakonnas. M.Z. tütar toob oma ema hooldusele/ravile 14 päevaks, kui ta ise on reisil. M.Z. on 89-aastane lesk, kes on neli aastat kannatanud düsuuria, suprapubikaalse valu, inkontinentsi ning aegajalt esinevate mentaalse segasuse perioodide all. Hetke elulised näitajad on järgmised: AVR 118/60, HR 88, RR 18, kehatemp 37.4° C................................................................................................................2 Urineerimise järgne kateteriseerimine näitab 100 ml jääkuriini olemasolu põies. Uriin on halvalõhnaline, sogane. Uriin saadetakse laborisse.........................................................3 LAB:.................................
tühjendamise üle. Nimelt kutsutakse põie tühjenemisrefleks esile, koputades sõrmedega vastu väliseid kõhukatteid ja põie seina. Põis tühjeneb nüüd reflektoorselt selle erutuse tagajärjel, mis tekitatakse koputamisel mehhaanilise ärrituse teel. Sellisel viisil peab tühjenemisrefleksi esile kutsuma pisut enne põie täitumist kriitilise piirini, mil vallandub iseeneslik tühjenemisrefleks. Ka peab patsiendi joomisreziim olema küllaltki ühtlane. Kusepidamatust ehk inkontinentsi esineb nii lastel kui täiskasvanutel, kusjuures põhjused võivad olla nii orgaanilist kui psüühilist laadi.