võõrandamisleping). Lepiti kokku, et hageja võib sõiduauto võõrandada juhul, kui kostja ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi. 5. 07.09.15 sõlmisid hageja ja kolmas isik Rainer Küpsis müügilepingu, millega hageja müüs kostjalt saadud sõiduauto kolmandale isikule 950 euroga (lisa 5 müügilepingu juurde kuuluv teatis). 6. 18.06.2015 tellis kostjalt võla sissenõudmiseks hageja inkassoteenust OÜ-lt Strongman (lisa 6 võlanõue kostjale). II Hageja seisukoht Hageja nõuab kostjalt 28.05.2015 ja 19.06.2015 sõlmitud laenulepingute täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel. Hageja saab nõuda lepingute täitmist juhul, kui poolte vahel olid sõlmitud kehtivad laenulepingud, kostja ei ole kinni pidanud lepingulistest kohustustest ning kostja vastutab rikkumiste eest. Kõik nimetatud eeldused on hageja hinnangul ka täidetud. 2
Kas ja millele saab A kaevata ja/või milliseid taotlusi esitada? Mis saab, kui A lõivu ei tasu, kuna leiab, et see on ebaõigesti nõutud, seejärel kaebab aga hagi läbivaatamata jätmise määruse peale, kaebus jäetakse aga rahuldamata? 145 000 krooni §489 maksekäsk graafiku alusel? §371 lõige 1 punkt 10 hagi menetlusse mittevõtmine kuna ei ole tasutud riigilõivu §340 prim või 136 5. A-l on nõue B vastu summas 700 000 krooni. Ta sõlmib lepingu inkassoteenust osutava äriühinguga J, leppides kokku, et J esindab teda nõude sissenõudmisel ja saab nn menetlustasu 5000 krooni ja sissenõutud summadest tasuna 10% endale. J saadabki B-le mitu kirja ning J töötajad kohtuvad B-ga ka isiklikult. Kuna B raha ikkagi ära ei maksa, esitab A hagi kohtusse, milles nõuab lisaks nõudele ka J-le tasutud 5000 krooni hüvitamist, samuti J-le lubatud 10 % maksmist. Hagi rahuldatakse. Mis kulusid ja millises menetlusetapis võib A B-lt nõuda?
saatmine, maksegraafiku pikendamine) hindadele; o sätestada maksimaalne määr või summa, mille sissenõudmiskulud võivad moodustada laenu põhisummast (nt kuni 1000 euro laenamisel ei tohi kõik sissenõudmiskulud kokku olla rohkem kui 60 eurot). Seejuures peaksid vastavad piirangud sissenõudmiskuludele kohalduma sõltumata sellest, kas laenuandja teostab sissenõudmistoiminguid ise või kasutab inkassoteenust. 3. Viia maksekäsu kiirmenetlusse sisse kontroll krediidikulukuse ja sissenõudmiskulude ülempiiride järgimise üle. Või, kui krediidikulukusele ja sissenõudmiskuludele seadusega piiranguid ei kehtestata, siis nõude headele kommetele vastavuse üle (TsÜS §86). Maksekäsu kiirmenetluses mõistetakse välja ca 80% kohtusse jõudnud kiirlaenunõuetest, aga tarbijate huvid ei ole selles menetluses piisavalt kaitstud, kuna kiirmenetluses kohus