Ribosoom on piisavalt suur, et sinna mahuks 2 tRNA molekuli korraga. Translatsiooni staadiumid. Initsieerimine sisaldab mRNA ja initsiaator aminoatsüül-tRNA sidumist ribosoomi väikesele subühikule, millele järgenb seostumine suurele subühikule. Elongatsioon: kõikide peptiidsidemete süntees. Terminatsioon leiab aset kui jõutakse ,,stop" koodonini. Valgu süntees eukarüootides. Iseärasuseks on mRNA-1,5'-metüül-GTP ,,cap" ja polü-A saba. Valgu sünteesi initsieerimisel eukarüootides osaleb vähemalt 11 valgulist initsieerimisfaktorit. 5. Post-translatsiooniline valkude modifitseerimine. (1) valkude pakkimine; (2) biokeemiline modifitseerimine; (3) translokatsioon raku erinevatesse organellidesse; (4) degradatsioon proteasoomidesse ja lüsosoomides. Valkude pakkimisele osalevad molekulaarsed tsaperonid. Hsp70 tunneb ära uute sünteesitud peptiidahelate kokkupakkimata piirkonnad, eriti hüdrofoobsed alad
Initseerimine N-geenil võib toimuda nii peale liider- RNA sünteesi kui ka otse. N- geeni initseerimine on ainus mis võib toimuda vahetult, kõik ülejäänud initseerimised nõuavad eelneva transkripti sünteesi termineerimist. Sellist transkriptsioonipilti seletavat mudelit nimetatakse reinitsiatsiooni mudeliks (stop and start mudel). (U)7 järjestus geenide ahelas toimib nii poly(A)- signaali ja terminaatorina kui ka transkriptsiooni re-initsieerimisel olulise järjestusena. Replikatsioon Viirus- spetsiifiliste valkude kogunemine initseerib ümberlülitamise transkriptsioonilt replikatsioonile. Selle tõttu sõltub VSV replikatsioon aktiivsest ja kestvast viirus- spetsiifilisest valgusünteesist (eriti N- ja P valkude süntees). Replikatsiooni käigus ignoreerib RdRp liider- RNA-le järgnevaid ja geenide vahelisi “stop-signaale”. Kahe polümeraasi mudel: Transkriptsiooni teostab polümeraas, kuhu kuulub L- valk ja N-terminusest
komplementaare DNA kaksikahela ühe ahelaga 36. Informatsiooni ülekande etapid eukarüootide ja prokarüootide geenilt valgule Eukarüootidel - RNAs on exonid (kodeeriv) ja intronid (mittekodeeriv). Enne valgu sünteesi tuleb intronid eemaldada ensüümkatalüütilise RNA splaissinguga, lisatakse 5’ otsa RNA cap ja 3’ otsa polyA saba. Tulemuseks on mRNA, mis transporditakse tuumast tsütoplasmasse. Prokarüootidel – 5’ ots tehakse transkriptsiooni initsieerimisel ja 3’ lõpp tehakse transkriptsioonil. Kui valku on vaja, siis hakatakse mRNAlt sünteesima ja tihti enne kui transkriptsioon on lõpule jõudnud. 37. Bakterite RNA polümeraas transkriptsiooni tsüklis 1. Transkriptsioon algab DNA promootorkpiirkonnast, kus RNA polümeraasi holoensüüm – faktor σ ja RNA polümeraas, asetuvad DNA promootoralale. 2. Polümeraas avab DNA ahela ning transkriptsioon algab. 3. Kui RNA polümeraas on sünteesinud 10 nukelotiidse RNA, siis murduvad
Samas aeglaselt kasvavates rakkudes, kui bakteris on 1 2 kromo-soomi, pole kromosoom tugevalt pakitud ning on suhteliselt struktuuritult üle kogu tsütoplasma. Kromosoomi tihedus pole rakus ühtlane, vaid väheneb pooluste suunas. Kromosoom on tihedaim keskelt ning hõredaim otstest. DNA kondenseeritus muutub ka rakutsükli jooksul, ühe jagunemise ajal võib toimuda mitu kromosoomi kondenseerumist ja dekondenseerumist. Arvatakse, et replikatsiooni initsieerimisel on E. coli'l kromosoomi origin ja ter-piirkond raku keskel, replikatsioo-ni käigus liiguvad originid bakteri terminustesse ning keskele jäävad ter järjestused, millele järgneb raku jagunemine. Osa baktereid reorganiseerib origini asukoha kahe replikatsiooni vahel, osa mitte. Näiteks E. coli origin liigub kahe replikatsiooni vahel raku keskossa, samas Caulobacter crescentus'el on origin alati ühe pooluse pool. Lisaks kromosoomsele DNA-le on bakteril veel DNA-sid, mis on keskkonnaga