ajaloo kontekstis. 17. Mille poolest erinesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused? 17.1. Kreutzwald kasutas rahvaluulet oma loomingu ainesena, muutis ja kohandas folklooritekste 17.2. Hurt lähenemine oli teaduslik(um), ta publitseeris tekste muutmata kujul 17.3. Kreutzwald kui sillaehitaja/vahendaja maarahva ja baltisaksa õpetlaste vahel; Hurt kui üldrahvaliku rahvaluulekogumise initsieerija 18. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. 18.1. Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod: - Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid - Eesmärk välja selgitada tekstide algupära (Unform), genees ja levikuteed - Väärtustab suuri rahvaluulekogusid
ajaloo kontekstis. 17. Mille poolest erinesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused? 17.1. Kreutzwald kasutas rahvaluulet oma loomingu ainesena, muutis ja kohandas folklooritekste 17.2. Hurt lähenemine oli teaduslik(um), ta publitseeris tekste muutmata kujul 17.3. Kreutzwald kui sillaehitaja/vahendaja maarahva ja baltisaksa õpetlaste vahel; Hurt kui üldrahvaliku rahvaluulekogumise initsieerija 18. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. 18.1. Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod: - Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid - Eesmärk välja selgitada tekstide algupära (Unform), genees ja levikuteed - Väärtustab suuri rahvaluulekogusid
.S. mutans. Hambakatu asukas. Toodab sahharoosist dekstraani ja kinnitub hambaemailile. Põhjustab kaariest. Oraalsed streptokokid ja haigused. Hambakaaries. Teoreetiliselt võib igasugune hapet tootev bakter põhjustada hambaemaili kahjustusi. Põhikahjustajaks peetakse siiski S. mutansit, nagu näitavad katsed gnotobiontsete loomadega. Ka inimestel on tehtud populatsiooniuuringuid. On näidatud, et S. mutans osaleb kindlasti kaariese arengus, kuid ei pruugi olla selle initsieerija või ainuinitsieerija. Väga oluline on ka toit, mida süüakse. 18 Skandinaaviamaade uuringud on näidanud, et kui inimese süljes on S. mutansit rohkem, kui 105-106 rakku/ml sülje kohta, siis on suur oht kaariese süvenemiseks. S. mutans toodab ka amülopektiini taolist eksopolüsahhariidi, mida ta saab toiduna kasutada, kui eksogeenseid toiduallikaid napib.On vaadatud ka seda, kuidas S