tehes.Vaimne haridus omandati vanemaid kuulates. Ühiskonna traditsioonid ja reeglid anti ühelt sugupõlvelt teisele üle suulise pärimusena. Eelteoreetiline mõtlemine tekkis, siis kui ühiskonna kogemusi ja mitmesuguseid reegleid hakati keele abil väljendama ja kasvatustraditsioonis edasi andma. Koos ühiskonna mitmekülgsemaks muutmisega kasvab ka plaanipärase kasvatuse ja koolituse tähtsus ühiskonnas. Ürgühiskondades tuli noortel läbi teha mitmeid katsumusi initsiatsiooniriitustel, erilistel tseremooniatel, mille eesmärk oli ühiskonna tugevdamine ja ühteliitmine. See oli ka noorte ettevalmistamine eluks. Täiskasvanute rolli omaksvõtmne oli tähtis sündmus kõigis ühiskondades. Sellesse rolli kuulub näiteks töötamine, abielu ja lapsevanemaks olemine ja iseseisvus ja vastutus. Agraal - ja feodaalühiskondade tähelepanuväärseim sündmus oli kirjaoskuse tekkimine. Koolitus oli kõrgeima klassi ainuõigus
edukas läbimine tähendas inimese saamist kogukonna täieõiguslikuks liikmeks ning andis perekonnaloomise õiguse. Initsiatsiooniriitused olid alati suunatud rohkem meestele, kelledest pidid saama suurpere, pere- ja sugukonna kaitsjad. Nad ei tohtinud reeta, lobiseda, viriseda, nad pidid hakkama saama ohtlikes jahisituatsioonides, nendega pidi saama arvestada kui kindlate, julgete ja otsustusvõimeliste partneritega, kes ei löö kartma jumala poolt saadetud hirmsate loodusnähtuste ees. Initsiatsiooniriitustel kontrolliti näiteks noorte mälu, kus nooruk pidi mäletama ja oskama tähtsamaid hümne, rituaalseid laule, sõnumisi, zeste jms, aga ka tundma rituaalseid tantse ning oskama neis väärikalt esineda. Riituste hulka kuulusid ka mitmekülgsed valulikud kehalised katsed, pikk paast, psüühilised katsumused (näiteks pikk üksiolek, mediteerimine, hirmu ületamine jms). (M. Tilk ,,Kasvatus eri kultuurides" 2003: 32-33) Alkira-Kiuma initsiatsioonitseremoonia tänapäeval (1904 a), kus 12 a
Toimus looduslik valik: ellu jäid vaid kõige tugevamad ja tervemad lapsed. Eluiga oli lühike, õppida tuli kiiresti ja suuri vigu ei tohtinud teha. Lastelt ei nõutud mitte ainult sõnakuulelikkust, vaid nõuti ka vanemate austamist. Isa tuli austada kõrgemal tasemel kui ema. Kõigi loodusrahvaste juures peavad välja kasvanud noored järglased läbima mitmesuguste riituste kogumi, mille abil saavad täiskasvanud kindlaks teha, kas nooruk või neiu on küps täiskasvanu ridadesse kuuluma. Initsiatsiooniriitustel oli kasvatav, hariv ja distsiplineeriv osa. Loodusrahvastel oli tavaks suhtuda lastesse leebelt ja neid mitte eriti rangelt karistada. Väga olulisel kohal oli võitlus argusega, mida eriti halvustati, siis eeskätt karistati just arga last. Tüüpiline oli lisaks füüsilisele karistusele vaimude vihaga hirmutamine. KIRJUTAJA-INIMENE. SUMER 4 Perekond oli monogaamne ja allus kindlatele seadustele. Abielu puhul sõlmiti abieluleping
annaabi.ee 
