Kui sobiv noor oli leitud, tuli talle hakata omandama tarkust, mille all mõisteti eelkõige initsiatsiooni, sellel põhinavaid teadmisi ja oskusi. Tarkade õpilased pidid läbima keerulised, pikaajalised ja ülivalulised katsed või ,,eksamid", mille käigus nad tõestasid oma sobilikkust sellesse vastutusrikkasse ametisse. Targad järgisid, et juurdetulevad hõimuliikmed vastaksid kõikidele nõuetele, et nad oskaksid, suudaksid ja mõistaksid mida vaja ning selleks kõigeks tuli läbi viia initsiatsiooniriitusi. (M. Tilk ,,Kasvatus eri kultuurides" 2003: 30-32) Enne initsiatsiooniriitusi veetsid lapsed palju aega nn noortemajas, mida peetakse mingil määral kooli eellaseks, kus noored said oma esimesed kogemused sotsialiseerumises. Initsiatsiooniriitus oli tol ajal üks inimeste elueesmärkidest ning selleks hakati valmistuma lapseeast peale. Et sellest mitte läbi kukkuda, pidi noor inimene kogu ma füüsilise ja vaimse jõu kontsenteerima, teades, et kogu ettevõtmine saab olema
hulgast, ei olnud mantlipärija veresugulus siiski määrav. Kõrvalmärkusena tuleks meenutada, et tarkuse all mõisteti eelkõige intuitsiooni ja sellel põhinevaid teadmisi ja oskusi. Tarkade õpilased pidid läbi tegema keerulised, pikaajalised ja ülivalulised "eksamid", mille käigus nad tõestasid oma sobilikkust sellesse vas- tutusrikkasse ametisse.4042 Seega oli juhtimine kõigil loodusrahvastel alati usaldatud tõepoolest kõige targemate kätte, kes juhtisid ja kontrollisid ka initsiatsiooniriitusi. Nemad jälgisid, et juurdetulevad hõimu- liikmed vastaksid kõigile nõuetele, et nad oskaksid, suudaksid ja mõistaksid mida vaja. 8
Dionysos/Zagreuse, kelle titaanid lõhki kiskusid ja alla neelasid. Karistuseks hukutas Zeus titaanid välgu abil. Titaanide jäänustest sündis inimene, kelles on segamini head (Dionysose) ja halvad (titaanide) alged. Kehas (`soma') nagu hauas (`sema') vangis viibiva jumaliku hinge vabastamiseks sünnitas Zeus Dionysos/Lyseuse. Kultuslik praktika: kehavangistuses viibiva hinge päästmiseks piinarikkaist rännakuist peeti vajalikuks askeesi (lihasöömise keeld), puhastus- ja initsiatsiooniriitusi. Preestreid nimetati orfeotelestideks. Talitused olid salajased. Vagasid ootas õnnelik hauatagune elu, patused pidid minema Tartarosse. Uskusid ka metempsühhoosi ja reinkarnatsiooni. V-IV saj. e. Kr. vastustas rahvalik orfism Homerose ja Hesiodose usukäsitust, hiljem mõjutas pütagoorlasi. Platon halvustas orfismi, kuid neoplatoonikud tunnustasid seda filosoofilise õpetusena. 37. Kujutav kunst arhailisel ajajärgul